Statistikaameti andmetel väljastati kogu Eestis 2017. aasta jooksul 1671 kasutusluba kokku 5895 eluruumile kogupindalaga 539 500 m². Aastaga kasvas kasutuslubade arv 5%, kasutusloa saanud eluruumide arv 25% ja nende pindala 16%.

- Kortermaju kerkib üha rohkem.
- Foto: Pixabay
Kasutuslubade arvust oluliselt suurem eluruumide arvu juurdekasv tähendab, et kasutusloa said ehk valmisid suurema eluruumide arvuga hooned. Teisisõnu oli valminud eluhoonete hulgas märksa rohkem korterelamuid.
Kasutusloa saanud eluruumidest suurem osa ehk 73% ehk 4283 asuvad Harjumaal. Tartumaal valmis möödunud 2017. a jooksul eluruume 955 ja Pärnumaal 302. Kokku moodustasid kolm suuremat tõmbekeskust eluruumide valmimise mahust 5540 eluruumi ehk 94%.
Muudes Eesti maakondades valmis 2017. aasta jooksul 345 eluruumi, mis on pisut enam kui aasta varem, mil valminud eluruume oli 300.
Harjumaa valminud eluruumi keskmine suurus oli 2017. aastal 87 m². Aasta varem oli see 93 m². Valminud eluruumi pindala vähenemise trendi taga on ikka korterelamute aktiivne ehitus, kus pindalad on näiteks ridaelamutest või ühepereelamutest märksa väiksemad.
Seotud lood
Kinnisvara omaniku peamine eesmärk on saavutada oma varalt maksimaalne tulu. Selleks, et vara säilitaks oma väärtuse ja toimiks tõhusalt aastaid, on vajalik selle regulaarne ja professionaalne korrashoid. Kinnisvara korrashoiuga tegelevad mitmesuguse pädevusega spetsialistid, sealhulgas haldus-, hooldus-, maakler-, õigus- ja remonditeenuste pakkujad. Millised on aga kinnisvaraga tehtavad suurimad vead ning kuidas neid vältida?