Statistikaameti andmetel väljastati kogu Eestis 2017. aasta jooksul 1671 kasutusluba kokku 5895 eluruumile kogupindalaga 539 500 m². Aastaga kasvas kasutuslubade arv 5%, kasutusloa saanud eluruumide arv 25% ja nende pindala 16%.
Kortermaju kerkib üha rohkem.
  • Kortermaju kerkib üha rohkem.
  • Foto: Pixabay
Kasutuslubade arvust oluliselt suurem eluruumide arvu juurdekasv tähendab, et kasutusloa said ehk valmisid suurema eluruumide arvuga hooned. Teisisõnu oli valminud eluhoonete hulgas märksa rohkem korterelamuid.
Kasutusloa saanud eluruumidest suurem osa ehk 73% ehk 4283 asuvad Harjumaal. Tartumaal valmis möödunud 2017. a jooksul eluruume 955 ja Pärnumaal 302. Kokku moodustasid kolm suuremat tõmbekeskust eluruumide valmimise mahust 5540 eluruumi ehk 94%.
Muudes Eesti maakondades valmis 2017. aasta jooksul 345 eluruumi, mis on pisut enam kui aasta varem, mil valminud eluruume oli 300.
Harjumaa valminud eluruumi keskmine suurus oli 2017. aastal 87 m². Aasta varem oli see 93 m². Valminud eluruumi pindala vähenemise trendi taga on ikka korterelamute aktiivne ehitus, kus pindalad on näiteks ridaelamutest või ühepereelamutest märksa väiksemad.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.05.26, 14:27
Millal jääb korteriühistu juhatus hätta? Märgid, et maja vajab professionaalset haldust
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele