19. aprill 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Siinjuures märgin, et mõni arendaja on ostu-müügitingimuste kokkuleppimisel vastutulelikum ja mõni jäigem. Tehingu toimumiseks tuleb leida ostja ja arendaja õiguste-kohustuste vahel mõistlik tasakaal.

Pöörame kinnisvarauudised.ee veebiseminaril “Mida küsida enne ostu?” tähelepanu olukordadele, kus ostja saab uue korteri või äripinna soetamisel käituda teadlikumalt ja olla ise informeeritum.

Pane end kirja SIIT.

Näide 1. Kinnisvaraarendaja müüb vaadet vanalinnale, metsale, merele, privaatsust, vaikset kõrvaltänavat jms. Tuleb kasuks omada suuremat pilti arendusalast, kuhu omale kinnisvara soetate. Võiks arvata, et need jutud on eelmisest sajandist, aga ei ole. Ka praegu on olukordi, kus kliendile tuleb üllatusena, et ostetud korteri aknast avaneva suurepärase vaate linnale või merele piirab ühtäkki uus kerkiv ehitis. Kas oleksite korteri ostmata jätnud, kes teab, aga vähemalt oleksite te saanud müüjaga teadlikumalt läbirääkimisi pidada ja hinna üle kaubelda.

Näide 2. Ostja tahab teha koostöös sisekujundaja ja arendajaga 1-toalisest korterist 2-toalise korteri. Olukord, kus spetsialist annab kliendile oma kogemuse baasilt uue idee ning selle tulemusel muudetakse toalisust, planeeringut, viimistlustaset jms, on reeglina teostatav vaid projekti varases staadiumis ehk ajal, mil korterit ostetakse n-ö paberi pealt. Üksnes jooniste põhjal on väiksema kogemusega ostjal raske omalt poolt muudatusettepanekuid teha, samas annavad ostja vajadusi ning eelistusi arvesse võtvad muudatused korterile palju lisaväärtust.

Selleks, et nende muudatuste ehk lisatöödega seotud kulud teile hiljem üllatusena ei tuleks, paluge ehitajalt soovitud töödele esmast kalkulatsiooni. Jah, see võib aega võtta, aga vähemalt on teil enne lepingu allkirjastamist teada ostetava vara lõplik maksumus ning teie planeeritud eelarve ega pangalaenu limiit ei lähe ootamatult lõhki.

Näide 3. Enamus arendajatest ei sea korteri omandiõiguse üleminekut tagavat eelmärget. Selle põhjuseks on juriidilised nüansid. Ühelt poolt on arendaja jäik suhtumine arusaadav ning enamasti ei ole ostjal otstarbekas seda ka nõuda. Samuti tuleb vaadata, kes arendaja on, kas n-ö ühemehefirma või juba mitu aastat tegutsenud, majanduslikult heal järjel ning usaldusväärse imagoga ettevõte.

Räägime veebiseminaril “Mida küsida enne ostu?”, kust otsida infot erinevate planeeringute kohta ning mida tuleb endale silma hakanud või meeldivat piirkonda uurides kindlasti tähele panna. Ühtlasi anname soovitusi, milles kokku leppida ja kuidas kokkulepetest kinnipidamist kontrollida ning kust leida asjatundlikku abi.