24. aprill 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Konverentsil, mille läbiv teema on tehnoloogia ja inimese koostöö, arutame selle üle, kes mille eest vastutab, anname ohutuse ja turvalisuse tagamiseks häid näpunäiteid ja vaatame tulevikku. Räägime põgusalt ka uuest turvaseadusest ja järgnevate aastate muutustest turul kinnisvaraomaniku ning -haldaja vaatenurgast.

Teeme lühiülevaate turva- ja tuleohutusturul toimuvast ja kui kaugele on asjad jõudnud uue, kooskõlastusringile saatmist ootava turvaseadusega. Räägime valdkondade segunemisest ning suurematest riskikohtadest, millele eelkõige vastutajad peaksid tähelepanu pöörama.

Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juht Tagne Tähe kõneleb vastutuse teemal. Hoonete projekteerimise, ehitamise ja kasutamisega on seotud palju erineva tausta, kogemuse, majanduslike huvide ning mõjuvõimuga osapooli. Olgu siin loetletud mõned neist: kinnisvaraarenduse tellijad, arhitektid ja eriosade projekteerijad, ehituse peatöövõtjad ja alltöövõtjad, kohalik omavalitsus kui detailplaneeringute menetleja, ehitus- ja kasutusloa väljastaja, kinnisvara hilisemad omanikud ja korrashoidjad, kinnisvara kasutajad, üürnikud, nende kliendid jt. Seetõttu on paslik küsida, kes ja mis ulatuses vastutab tuleohutuse tagamise eest.

Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise logistikajuht Toomas Tirs jagab praktiku kogemust Eesti väljakutsetest ja võitudest Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine turvalisel korraldamisel. Nagu teame, oli Eesti 1. juulist 31. detsembrini 2017 Euroopa Liidu Nõukogu eesistujamaa. Siin toimunud eesistumissündmustel osales u 27 000 väliskülalist, sh natuke üle tuhande välisajakirjaniku. Vaatame tagasi ja räägime, kuidas tehti ettevalmistusi, millega tuli Eestil kokku puutuda ning kuidas rahvusvahelise suursündmuse turvaline korraldamine lahendati.

Connected Baltics müügijuht Silver Kalmus teeb ülevaate sellest, kuidas asjade interneti (IoT) lahendusi ning nutitelefone häireteadete edastajana kasutada. Ta pöörab eraldi tähelepanu küberturvalisususele ja lahkab, mis ning kuidas seda tagada.

CGI ärijuht Erik Tiits ja Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskuse (SMIT) tooteomanik Julia Mähonen jagavad kogemust erakordse elusid päästva IT-süsteemi loomisest Häirekeskusele.

Riigi tellimusel valminud unikaalne teavitussüsteem võimaldab vastu võtta automaatseid hädaabikõnesid, kui raskesse liiklusõnnetusse sattunud inimesed ise abi kutsuda ei saa või puudusid õnnetusel pealtnägijaid. Automaatne hädaabikõne ehk eCall aktiveeritakse Euroopa Liidus uutele automudelitele kohustuslike sõidukisiseste anduritega või käsitsi, Häirekeskus saab info koos abivajaja asukoha ja muude parameetritega. Tänavu valminud lahendus on ühteaegu nii teenäitajaks kui ka Eesti e-eduloo taastootjaks.

Kogemus unikaalse teavitussüsteemi loomisest on laiendatav ka teistesse turva- ja tuleohutuse ning kinnisvaraga seotud valdkondadesse, kus on vaja häireteateid või hooldussõnumeid edastada. Seni on Häirekeskus vastu võtnud automaatseid häireteateid ka näiteks suurte avalike hoonete automaatsetest tulekahju signalisatsioonisüsteemidest (ATS).

Antifire Tuleohutuslahendused juhatuse liige Andrus Nurga räägib turva- ja tuleohutuskonverentsil, et ATS on palju rohkemat kui suitsuandur laes või aasta algusest kohustuslikuks muutunud vinguandur seinal. Räägime, kuidas tagada, et ATS õigel ajal tööle hakkaks ja kahjutule puhkemisest märku annaks nii, et hoone kasutaja ka reageerida ning tule võimalikult kiirelt summutada jõuaks.

Sisekaitseakadeemia tuleohutuse ja inseneriainete õppetooli juht Rait Pukk käib üle 2017. aastal kehtima hakanud muudatused seadusandluses, mis andsid kaasaegsete puithoonete ehitamiseks nii uusi võimalusi kui seadsid ka teatud piiranguid. Ühtlasi räägime Eesti mastaabis erakordsest tulekatsest Väike-Maarja harjutusväljakul, mis läks riigi- ja erasektorile maksma 100 000 eurot.

Eesti Turvaettevõtete Liidu (ETEL) tegevjuht Andre Lilleleht annab ülevaate turva- ja tehnikaala kutsetest ning uutest koolitusvõimalustest. Tõendatud pädevustega töötajad tõusevad kõigil elualadel üha rohkem hinda. Valve- ja kaitseteenuste, tuleohutusteenuste ning turvasüsteemide projekteerimise, paigaldamise ning hooldamise pakkujatelt saab hangete käigus töötajate pädevuse kinnituseks nõuda mitmete kutsetunniste olemasolu. Kehtiv kutsetunnistus näitab ära ettevõtte spetsialistide ettevalmistuse taseme ning aja, millal nende pädevuste olemasolu viimati kontrolliti. Anname kiire ülevaate Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu haldusala praegustest kutsestandarditest ja nende väljastamisest. Räägime nii sellest, millised on viimase aja muudatused turva- ja tehnikaala kutsete andmises ning koolituse liinis, kui ka sellest, kuhu ETELi liikmeskond soovib turvateenuse kvaliteedi tagamisel lähiaastatel jõuda.

Osalejatel on võimalus suhelda ametikaaslastega teistest ettevõtetest ning esitada küsimusi oma ala tippudele ja praktikutele.

Registreeru konverentsile SIIT.