Leis: kortermajade renoveerimistoetus tuleb seekord ilma “nobedate näppude” vooruta
“Korteriühistute viimaste aastate väga suur huvi renoveerimistoetuste vastu näitab, et teadlikkus renoveerimise võitudest üha kasvab. Ja võita on tõepoolest palju – tervikrenoveerimisel võib küttekulude kokkuhoid küündida ligi 60 protsendini. Pealekauba saab maja ilusa ilme, tervisliku sisekliima ning säilib kauem,” lausus taristuminister Kuldar Leis.
Seotud lood
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) lõpetas läinud nädalal väikeelamute rekonstrueerimise toetuse taotluste vastuvõtu. Info vooru sulgemise kohta äratas soikunud huvi taotlemise vastu ning ainuüksi viimase kuuga esitati taotlusi kogu ülejäänud eelarve ehk ligikaudu 10 miljoni euro ulatuses.
Alates 2023. aastast on riik suunanud korterelamute rekonstrueerimisse ligikaudu 275 miljonit eurot Euroopa fondide raha. Praeguseks on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) teinud sellest summast rahastusotsuseid mahus 227 miljonit eurot. See toob elamistingimuste olulise paranemise hinnanguliselt ligi 32 000 inimesele.
Astume Kundas ühe kortermaja keldrisse, kus lagede betoon on nii pude, et armatuurraua otsad juba paistavad. Kulukas renoveerimisprojekt ütleb, et seda peaks kiiresti parandama, kuid toetust selle põhjendusega ei saa.
Läbi aegade suurima toetusvooru abil saavad korda kümnete tuhandete inimeste kodud üle Eesti.
Üks suurimaid väljakutseid, millega korteriühistud ja ettevõtted tihti kokku puutuvad, on hoonete tehnosüsteemide järjepidev hooldamine. Hoonetes on sageli väga palju erinevaid ning vajalikke süsteeme – küttesüsteemid, ventilatsioon, vesi ja kanalisatsioon –, mille kõikide regulaarne kontrollimine, hooldamine ja parendamine on tõrgete vältimiseks äärmiselt oluline.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele