Leis: kortermajade renoveerimistoetus tuleb seekord ilma “nobedate näppude” vooruta
Sellel suvel avanev 80 miljoni euro suurune korterelamute rekonstrueerimistoetuse taotlusvoor aitab parandada umbes kümne tuhande inimese elamistingimusi üle kogu Eesti. Kliimaministeerium saatis kooskõlastamisele taotlusvooru korraldamise tingimused.
“Korteriühistute viimaste aastate väga suur huvi renoveerimistoetuste vastu näitab, et teadlikkus renoveerimise võitudest üha kasvab. Ja võita on tõepoolest palju – tervikrenoveerimisel võib küttekulude kokkuhoid küündida ligi 60 protsendini. Pealekauba saab maja ilusa ilme, tervisliku sisekliima ning säilib kauem,” lausus taristuminister Kuldar Leis.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) lõpetas läinud nädalal väikeelamute rekonstrueerimise toetuse taotluste vastuvõtu. Info vooru sulgemise kohta äratas soikunud huvi taotlemise vastu ning ainuüksi viimase kuuga esitati taotlusi kogu ülejäänud eelarve ehk ligikaudu 10 miljoni euro ulatuses.
Alates 2023. aastast on riik suunanud korterelamute rekonstrueerimisse ligikaudu 275 miljonit eurot Euroopa fondide raha. Praeguseks on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) teinud sellest summast rahastusotsuseid mahus 227 miljonit eurot. See toob elamistingimuste olulise paranemise hinnanguliselt ligi 32 000 inimesele.
Astume Kundas ühe kortermaja keldrisse, kus lagede betoon on nii pude, et armatuurraua otsad juba paistavad. Kulukas renoveerimisprojekt ütleb, et seda peaks kiiresti parandama, kuid toetust selle põhjendusega ei saa.
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.