Parem ja läbipaistvam suhtlus aitavad linnaametnikel ja arendajatel muuta planeeringud kiiremaks ja tõhusamaks, tõdesid Tallinna linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus ja Reterra Estate tegevjuht Reigo Randmets saates “Kinnisvaratund”.

- Tallinna linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus ja Reterra Estate tegevjuht Reigo Randmets.
- Foto: Siim Sultson
Randmets tõi planeeringutega seoses esile kaks olulist nüanssi - vastutus aja ees ja vastutus väljakäidud lubaduste, ent ka kooskõlastuste eest. “Omavalitsustes käib süstemaatiline seaduserikkumine - väga karmid sõnad,” ütles ta, osutades ühele ümarlauale, kus ta viibis koos Lippusega ning lisas: “Need ei ole minu sõnad. Ma jäin seda kuulama: tegelikult on see õige!”
“Eesmärgid on meil samad ja arusaam, kuidas süsteem peaks toimima on meil ka samad,” kostis Lippus Randmetsa pikema arutelu peale. “Aru tuleb saada, et planeerimisamet on väga suurte muutuste keskel, neid muutusi me rakendame ja nende muutuste elluviimiseks, et need täidaksid eesmärki - seda ilusat tulevikku, mida ma siin maalin, aga mida me õigusaktidega ja struktuurimuudatustega jõustame - selleks, et need ka päris elus toimima saaks, väga oluline komponent on väljatoodud suhtlus. Kui kuskil on tunne, et midagi ei liigu, siis anda sellest märku,” soovitas Lippus.
Mis konkreetselt on viimase pooleteise aastaga Tallinna planeeringutes paremaks läinud ja miks varem ei saadud sellega hakkama, mis olid põhjused ning millega ja kuidas linn tagab planeeringute kiirema, ent ka kvaliteetsema menetlemise, sellest kuulete saates lähemalt.
Randmets kommenteerib arendaja vaatest, mis tegelikult toimub ning milliste kändude taga kogu protsess ikka veel takerdub. Lippus ütleb, mida ja kuidas siis teha, ent viskab ka kivi arendajate kapsaaeda. Samas jõuavad nad saate lõpuks tõdemusele, kuidas peaks koos edasi minema.
Saatejuht on Siim Sultson.
Planeeringu menetlemisel jätab omavalitsus seaduse täitmata
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eestile on valitud esimene riigiarhitekt – Tõnis Arjus asub tööle Maa- ja Ruumiametis ning hakkab kujundama ja ellu viima riiklikku ruumilise arengu strateegiat.
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Elukondlik üüriturg on kui anekdoot: suured ja uhked kahe-kolme aasta tagused plaanid-unistused, kuidas üüripindu arendada või investorina lihtsalt raha kokku kühveldada hajuvad. Osasid üüripindu ei tea kuhu ära panna, teisi otsi taga tikutulega. Miks on see nii? Mitu eksperti räägivad suud puhtaks.
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Häda ajab härja kaevu. Ka seda tuleb teha elegantselt - vajaliku klantsi ja väljapeetud glamuuriga. Kinnisvaraarendajad vahetavad käike, nii et laastud lendavad, näiteks koondamine käib asja juurde. Everaus Kinnisvara on üks värskeim näide. Samas siit tuleb välja valdkonna peeglist vastuvaatav reljeefne tervikpilt.
Eduka projekti aluseks on koostöö – kui arhitekt ja arendaja lähtuvad vastastikusest austusest ja täiendavad teineteise teadmisi ja kogemusi, sünnib terviklik ja toimiv lahendus, kirjutavad Kontsept Arhitektuuribüroo arhitektid Kaidi Põder ja Margo Koppel.
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.