30. aprill 2018
Jaga lugu:

Päästeamet: ohutuse eest vastutab iga lüli

Tagne Tähe  Foto: Raul Mee

Tuleohutuse puhul on kinnisvaraarendajast-tellijast algav ning hoone igapäevaste kasutajatega lõppev vastutusahel üsna pikk ning seetõttu kipub asjaosalistel tekkima petlik uskumus, et turvalisuse ning tuleohutuse vastutab keegi teine.

Pärast sajandi inimohvrite rohkemaks kujunenud tuleõnnetust Venemaal Kemerovos võttis Eesti Päästeamet ka siinsed kaubanduskeskused teravdatud tähelepanu alla. Varasemad kontrollid on näidanud, et tuleohutusnõuded kipuvad aktiivse äritegemise käigus ununema. Päris uue asjana saab tänavu välja tuua ka selle, et kohalikud omavalitused ja Päästeamet on hakanud kodusid tuleohutuks muutma seal, kus inimesed ise ei ole võimelised omale näiteks uut ahju ehitama või elektrisüsteemi parandama.

Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juht Tagne Tähe lahkab tuleohutuse vastutusahelat 10. mail toimuval turva- ja tuleohutuskonverentsil.

Vt kogu kava ja registreeru SIIT.

Küsimustele vastab Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juht Tagne Tähe.

Viimase aasta jooksul on maailmas toimunud mitmeid suuri tuleõnnetusi, kus kõrge ohvrite arv on tulenenud nii tule summutamisega hiljaks jäämisest, tule levimisest mööda soojustusmaterjali, häiresüsteemist, mis ei hakanud õigel ajal tööle, suletud evakuatsiooniteedest kui ka vastuolulistest ning tagantjärele vaadates võibolla ka valedest korraldustest paanikas inimestele. Kui vastutust jagada, millises ulatuses vastutavad erinevad ahela lülid ehk arendajad, ehitajad, hilisemad kinnisvaraomanikud, hooldajad ning hoonete kasutajad?

Kemerovos hukkus kaubanduskeskuse põlengus 64 inimest, kellest 41 olid lapsed.

Londonis hukkus vahutoodetega soojustatud 24-korruselise kortermaja põlengus 80 inimest.

Protsentuaalset või muud moodi matemaatilist jaotust ohutusnõuete täitmisel teha ei saa – sama raske tagajärje võib kaasa tuua nii kergesti süttiv seinakattematerjal kui ka lukustatud evakuatsiooniuks. Kindlasti saab aga öelda seda, et projekteerija või ehitaja poolt hoone valmimise varajases etapis tehtud möödalaskmisi on omanikul hiljem väga keerukas ning kulukas kõrvaldada. Ja samas võib näiteks ohutuse mõttes ideaalselt projekteeritud ja ehitatud hoone ohutuse taseme väga madalale viia hoolimatu omanik, kui jätab hooletusse signalisatsioonisüsteemi korrasoleku või evakuatsiooni võimalused.

Kui rääkida Eestist, kui ohtlikuks peate näiteks ventilatsioonisüsteemide hoolduse vajakajäämisi suurköökides, oma eluea viimasesse kolmandikku jõudnud automaatseid häiresüsteeme (kui arvestada häiresüsteemi elueaks 15 aastat - toim) ning kortermajade fassaadide massilist soojustamist?

Iga kehtestatud ohutusnõue on eelnevalt läbi analüüsitud ja omab oma kindlat eesmärki, nii ka ventilatsiooni puhastamise nõue. Kes seda ei usu, võib praktikast ehk tulekahjude statistikast järgi vaadata, et hooldamata köögiventilatsioonid on ikka olnud tulekahju põhjustajaiks.

Tulekahju tekkimisest teavitavad signalisatsioonisüsteemid omavad inimelude päästmise seisukohast olulist tähtsust, sest annavad tulekahju tekkimisest hoones viibijatele teada. Kui signalisatsioonisüsteem ei ole töökorras nt oma vanuse tõttu, on see kindlasti oluline risk tulekahju raskete tagajärgede suurenemisele.

Kortermajade fassaadide soojustamiseks on samuti ette nähtud kindlad ohutusnõuded ja nende täitmist kontrollivad kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalve ning Päästeameti inspektorid. Seega soojustamine iseenesest mingit täiendavat tuleohutu ei kujuta, aga vaid siis, kui seda tehakse vastavalt reeglitele.

Mida võiks tulevikus ette võtta selleks, et vältida hoonetes suuri veekahjusid, mis tekivad näiteks siis, kui lokaalse tulekolde puhul suur osa majast rohke veega üle ujutatakse?

Kõige tõhusam meede kõikide tulekahjuga kaasnevate kahjustuste ärahoidmsieks on tulekahju ennetamine. Lisaks saab panustada tulekahju varajasele avastamisele ja personali koolitamsiele esmaste kustutusvahendite kasutamisel. See loob eelduse, et tulekahju kustutatakse siis, kui see on veel väike ja seetõttu jäävad ka kustutusainest tingutud kahjud minimaalseks.

Hoonetele antakse energiamärgiseid ning teadlikumad ärihoonete arendajad projekteerivad ning ehitavad maju vastavalt LEED ja BREEAM sertifikaadi nõuetele, mis on küll kallim, kuid garanteerib teatud kvaliteedistandardist kinnipidamise. Kas ja millal võiks Eestis hakata hooneid tähistama ohutusmärgisega, et nii kinnisvara kasutajad kui ka ostjad teaks, mis seisukorras vara turvalisuse vaatevinklist lähtuvalt on?

Erinevaid mõtteid selles osas oleme meie Päästeametis omakeskis ja ka mõnede partneritega vahetanud ning arutanud. Ühtegi kindlat tegevuskava märgise loomiseks aga veel paigas ei ole.

Mida arvate, kui meil tulevikus mõni selline ohutusmärgis või sertifikaat kasutusele võetakse, kas selle kohta võiks kanda andmed ka ehitisregistrile või maja fassaadile, nagu me täna saame eristada muinasväärtusega maju ning kauneid kodusid?

Kindlasti tuleks need ettepankud kaalumisele.

Jaga lugu:
KINNISVARA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kinnisvarauudised igal nädalal enda postkasti.

Kinnisvara.ee toetajad:

Enimloetud
Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050eva.kiisler@aripaev.ee
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhituse ja kinnisvara konverentside korraldajaTel: 58 552 554sandra.malvik@aripaev.ee
Kristi Kool
Kristi KoolKinnisvarauudised.ee toimetajaTel: 53 003 098kristi.kool@aripaev.ee
Rivo Habakuk
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 56 861 806rivo.habakuk@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt