Päästeamet: ohutuse eest vastutab iga lüli

Protsentuaalset või muud moodi matemaatilist jaotust ohutusnõuete täitmisel teha ei saa – sama raske tagajärje võib kaasa tuua nii kergesti süttiv seinakattematerjal kui ka lukustatud evakuatsiooniuks. Kindlasti saab aga öelda seda, et projekteerija või ehitaja poolt hoone valmimise varajases etapis tehtud möödalaskmisi on omanikul hiljem väga keerukas ning kulukas kõrvaldada. Ja samas võib näiteks ohutuse mõttes ideaalselt projekteeritud ja ehitatud hoone ohutuse taseme väga madalale viia hoolimatu omanik, kui jätab hooletusse signalisatsioonisüsteemi korrasoleku või evakuatsiooni võimalused.

Kui rääkida Eestist, kui ohtlikuks peate näiteks ventilatsioonisüsteemide hoolduse vajakajäämisi suurköökides, oma eluea viimasesse kolmandikku jõudnud automaatseid häiresüsteeme (kui arvestada häiresüsteemi elueaks 15 aastat - toim) ning kortermajade fassaadide massilist soojustamist?

Iga kehtestatud ohutusnõue on eelnevalt läbi analüüsitud ja omab oma kindlat eesmärki, nii ka ventilatsiooni puhastamise nõue. Kes seda ei usu, võib praktikast ehk tulekahjude statistikast järgi vaadata, et hooldamata köögiventilatsioonid on ikka olnud tulekahju põhjustajaiks.

Tulekahju tekkimisest teavitavad signalisatsioonisüsteemid omavad inimelude päästmise seisukohast olulist tähtsust, sest annavad tulekahju tekkimisest hoones viibijatele teada. Kui signalisatsioonisüsteem ei ole töökorras nt oma vanuse tõttu, on see kindlasti oluline risk tulekahju raskete tagajärgede suurenemisele.

Kortermajade fassaadide soojustamiseks on samuti ette nähtud kindlad ohutusnõuded ja nende täitmist kontrollivad kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalve ning Päästeameti inspektorid. Seega soojustamine iseenesest mingit täiendavat tuleohutu ei kujuta, aga vaid siis, kui seda tehakse vastavalt reeglitele.

Mida võiks tulevikus ette võtta selleks, et vältida hoonetes suuri veekahjusid, mis tekivad näiteks siis, kui lokaalse tulekolde puhul suur osa majast rohke veega üle ujutatakse?

Kõige tõhusam meede kõikide tulekahjuga kaasnevate kahjustuste ärahoidmsieks on tulekahju ennetamine. Lisaks saab panustada tulekahju varajasele avastamisele ja personali koolitamsiele esmaste kustutusvahendite kasutamisel. See loob eelduse, et tulekahju kustutatakse siis, kui see on veel väike ja seetõttu jäävad ka kustutusainest tingutud kahjud minimaalseks.

Hoonetele antakse energiamärgiseid ning teadlikumad ärihoonete arendajad projekteerivad ning ehitavad maju vastavalt LEED ja BREEAM sertifikaadi nõuetele, mis on küll kallim, kuid garanteerib teatud kvaliteedistandardist kinnipidamise. Kas ja millal võiks Eestis hakata hooneid tähistama ohutusmärgisega, et nii kinnisvara kasutajad kui ka ostjad teaks, mis seisukorras vara turvalisuse vaatevinklist lähtuvalt on?