Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uue riigihangete seaduse probleemkohad
Referentsidele tuginedes kvalifitseeruvad riigihangetel ettevõtted, kel on varem olnud lepingute täitmisega probleeme. Samas on hankijal keeruline pakkujaid eemaldada väitega, et need lepingurikkumised olid üldse olulised.
TGS Baltic vandeadvokaat Kristina Laarmaa selgitab riigihangete pakkuja kogemusest ja pädevusest eelnevate lepingute täitmisel ning sellest, mida ja kuidas hankija kontrollima peab.
Riigihangetel on tavapärane nõuda esiteks seda, et pakkujal peab olema eelnev vajalik kogemus referentslepingute näol ja teiseks, et referentslepingud peavad olema ka nõuetekohaselt täidetud. Viimase tõendamiseks nõutakse enamasti teise lepingupoole kinnitust selle kohta, et lepingut täideti nõuetekohaselt ja heale tavale vastavalt. Eesmärgiks on valida hankelepingu täitmiseks pädev partner, kellel oleks piisav kogemus ja kinnitust leidnud pädevus ning võimekus lepinguid täita.
Kõik on korras, kui referentslepingu partner ühemõtteliselt kinnitab, et pakkuja on eelnevat lepingut täitnud nõuetekohaselt. Praeguse praktika järgi kipub kõik korras olema isegi siis, kui tegelikkuses on pakkuja suhtes ikkagi sanktsioone rakendatud, kuid on esitatud kinnitus referentslepingu nõuetekohase täitmise kohta. Arusaadavalt tundub see konkurentidele ebaõiglase ja ebaloogilisena. Kas ja kuivõrd on konkurendil võimalik sellises olukorras oma huve kaitsta ja referentslepingu nõuetekohast täitmist vaidlustada, vajab praktikas veel täpsemat läbivaidlemist.
Kuidas peaks hankija reageerima aga olukorras, kus referentslepingu partner kinnitab küll referentslepingu olemasolu ja täitmist, ent märgib ühtlasi, et pakkuja suhtes on rakendatud sanktsioone? Kas pakkuja kvalifitseerimisel oleks endiselt võimalik sellisele referentslepingule tugineda? Vaidlustuspraktika on selles küsimuses ebaselge – esineb lahendeid, kus on leitud, et pakkuja tuleks kvalifitseerida. See omakorda tõstatab keeruka küsimuse, kas ja kuivõrd peab hankija pakkuja kvalifitseerimata jätmisel sanktsioonide või lepingurikkumiste olulisust ise hindama.
Lisaks eelnevale tuleb arvestada ka uues riigihangete seaduses sätestatud võimalust kõrvaldada hankest selline pakkuja, kes on eelnevalt oluliselt või pidevalt hankelepingut rikkunud ning kelle suhtes on seetõttu sanktsioone rakendatud – ning seda sõltumata sellest, kas pakkuja on sellisele hankelepingule üldse referentsina tuginenud.
Teemaveeb raamatupidaja.ee jagab 23. mail praktilisi näpunäiteid konkreetsete vaidlustus- ja kohtuasjade käsitluse kaudu nii hankijatele kui ka pakkujatele jagatakse seminaril “Uue riigihangete seaduse vaidlustuspraktika: õpi teiste vigadest.”
Lisainfo ja registreerimine SIIN.
Seotud lood
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.
Hetkel kuum
Enimloetud
6
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Viimased uudised
2020. aastast algatatud detailplaneeringute keskmine menetlusaeg on 3,9 aastat
Konverentsid
Hetkel kuum
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele