Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uusarendustega palju lisaplaneerimist
Liginullenergia nõudele üleminek hoiab ehitusturu aktiivse ja nõuab arendajatelt strateegiat, kuidas järgmistel aastatel oma töid planeerida, kirjutab Äripäev.
Foto: Äripäev
“See on natuke nagu suhkru varumisega enne suhkru hinna tõusu,” iseloomustab Endover Kinnisvara juht Robert Laud praegust olukorda.
TTÜ hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski ei näe, et vähem kui kahe aasta pärast kehtima hakkavat liginullenergia nõuet saaks süüdistada praegu ehitusbuumi tekitamises. Küll aga suurendab see ehituslubade väljavõtmist, sest enne 2020. aastat võetud ehituslubadele A-energiaklassi nõue veel ei kehti. Tegelik ehitusmaht vastab tema sõnul ikkagi sellele, mida arendajad suudavad maha müüa ja mille jaoks on turul nõudlus olemas.
„Need ehitusload pannakse lihtsalt lauasahtlisse ja vaadatakse, millal siis ehitama hakata,“ märkis Kurnitski. Nii saab ka pärast uue nõude kehtima hakkamist mõnda aega ehitada vanade energianõuete alusel.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.