Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Häirekeskus laiendas automaatteadete vastuvõtmist
Kui varem võeti Eestis automaatselt vastu avalike hoonete tulekahjuteateid, siis alates veebruarist laiendas Häirekeskus automaatteadete vastuvõttu ka liiklusõnnetustele.
Automaatsed hädaabikõned ehk eCall-id päästavad elusid seal, kus inimesed ise ei saa abi kutsuda või puudusid õnnetusel pealtnägijaid.Häirekeskuse tellimusel lõi sellise elusid päästva tarkvaralahenduse IT-ettevõte CGI Eesti. Tarkvaraarenduse protsesse juhtis Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT).
Pane tähele!
Räägime eCallide kasutuselevõtu kogemusest tänavusel turva- ja tuleohutuskonverentsil. Vaata lähemalt SIIT.
„eCall on automaatne hädaabi teavitussüsteem, mis aktiveeritakse tõsise õnnetuse korral automaatselt sõidukisiseste anduritega või käsitsi. Automaatkõne tehakse Häirekeskusele koos abivajaja asukoha ja muu vajaliku infoga,“ selgitas CGI Eesti ärijuht ja eCall projekti eestvedaja Erik Tiits süsteemi üleandmisel tänavu veebruaris.
Teenäitaja tulevikku
eCall-i süsteemiga peavad alates 31. märtsist olema varustatud kõik 2018. aastal Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides müügile tulevad sõiduautode uued mudelid. Samuti peavad kõik ELi riigid olema valmis automaatkõnede vastuvõtuks. Osades Euroopa riikides on eCall-e ka varem kasutatud. Ühe võimalusena said teated liiklusõnnetusest jõuda Eestisse Inglismaal asuvast OnStari kõnekeskusest.
Tänavusel turva- ja tuleohutuskonverentsil koos Erik Tiitsiga süsteemi loomisest rääkiv SMITi tooteomanik Julia Mähonen ütles, et kui teoreetiliselt saanuks Häirekeskus hädaabikõnesid vastu võtta ka Euroopast, otsustati siiski, et siinsete liiklusõnnetuste teated ei peaks käima n-ö ringiga, vaid tulema abiosutajateni otseSeetõttu soetaski riik vajaliku riistvara ning korraldas tarkvaraarenduse hanke, mille võitis CGI.
eCall-i rakenduse mõju rahvatervisele ei pruugi lähiaastatel olla kuigi suur, aga kindlasti on see näide üha rohkem digitaliseeruvast tulevikust ohutuse ja turvalisuse vallas. „Tarkvarafirmade võimekus luua inimeste elukvaliteeti parandavaid nutikaid IT-lahendusi aina kasvab ning riigil tellijana on siin suurepärane võimalus olla teenäitajaks ja Eesti e-eduloo taastootjaks,“ märkis Tiits.
Sujuv kasutuselevõtt
Tiitsi kinnitusel integreeriti CGI loodud tarkvaralahendus olemasolevasse Häirekeskuse infosüsteemi ja tööprotsessi nii, et eCall-id sulandusid sinna. Kui sageli vajab uute IT-laenduste kasutuselevõtt ka põhjalikku tööprotsessi muutmist, on antud juhul tegu sellise näitega, kus uue tehnoloogia kasutuselevõtt toimus n-ö senist elu segi paiskamata.
CGI ja Eesti Häirekeskuse hea koostöö ulatub aastate taha – 2014. aastal lõi CGI kiiret digikaardipõhist infovahetust Häirekeskuse ning kiirabi- ja päästeautode vahel võimaldava geoinfosüsteemi GIS-112, mis tunnustati Eesti aasta logistikateoks ning nomineeriti World Summit Awards 2015 innovaatilisemate IT- lahenduste auhinnale.
Rahvusvahelise ärikonsultatsiooni, süsteemide integratsiooni ning outsourcing teenuste pakkuja CGI tooteportfelli kuulub üle150 unikaalse tarkvarateenuse ja -lahenduse 40 riigis. Eestis on CGI tegutsenud üle 20 aasta ning seal töötab praegu üle 200 inimese.
Rohkem mugavust ja turvalisust
Hetkel kuum
Eluliselt kriitilise õnnetusteabe kõrval vahendab OnStar ka muud sõidukites paiknevate sensoritega kogutavat infot, näiteks vajadusest õli vahetada.
Järgnevalt avab eCall-ide tausta juba varasemast kasutatud lahenduse OnStar vaatest Opel Southeast Europe LLC Balti piirkonna manager Marek Vihuri, kes vastab turva- ja tuleohutuskonverentsi korraldava teemaveebi kinnisvarauudised.ee küsimustele.
Kas ja mida Häirekeskuse juurde loodud automaatsete eCallide süsteem automüüjate ja -kasutajate jaoks tähendab?
Autokasutajatele: meelerahu ja kindlus, et raskema avarii korral on abi saabumine kiirem ja kindlam, inimfaktorist s?ltumatu. Automüüjatele: esmajoones parem ehk laiendatud teenus ja turvatunne oma klientidele.
Millist infot Euroopa kõnekeskus peale liiklusõnnetuste teadete veel edastanud on ja kuidas infoedastus seni toimis?
Opeli OnStar lahendus oli suuteline saatma automaatteavitust ka eelnevalt. K?nekeskuse kasutamist eelistati p?hjusel, et eri riikide häirekeskustes puudus valmisolek automaatsignaali vastuv?tmiseks. Seda tingis ühtse standardiseeritud protokolli puudumine Euroopas.
Millist sensorite kogutavat teavet Opeli kasutajad kõige enam tarbivad ja miks?
OnStar annab kliendile v?imaluse näha mobiiltelefoni rakenduse vahendusel reaalajas järgnevaid parameetreid: rehvirõhud, kütusekogus paagis, keskmine kütusekulu, mootori?li eluiga, v?imalikud mootori veateated, s?iduki asukoht.
Teateid õnnetuste kohta saab teatavasti edastada tasuta ning isegi SIM-kaardita. Mida muud liiki teadede vahetus autoomanikult eeldab ja talle maksma läheb?
OnStari kasutamine eeldab autoomanikult teenuse tellimuse aktiveerimist. Esimesel aastal on OnStar teenus autoomanikule tasuta.
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
1
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
2
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
3
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
4
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
5
Viimased uudised
Kuldar leis: “Uues voorus loobume nii-öelda nobedate näppude põhimõttest ja kõik saavad oma taotluse rahulikult esitada.”
Lihtsad nipid, millega on väiksemad arved garanteeritud
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele