10. mai 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

EstateGuru partner Marek Pärtel räägib 22. mail toimuval ärikinnisvarasse investeerimise konverentsil investeerimisstrateegiatest ja instrumentidest raha paigutamisel hüpoteegiga tagatud Euroopa kinnisvaralaenudesse, nii jae- kui professionaalsele investorile.

Ligi nelja tegutsemisaasta jooksul on EstateGuru rahastanud kinnisvaralaene Eestis, Lätis, Leedus, Soomes ja Hispaanias enam kui 52 miljoni euro ulatuses. Alates 2014. aastast on enam kui 11500 investorit 45 riigist teeninud keskmiselt üle 12% aastatootlust. Hiljuti liitus EstateGuru investorite ringiga ka üks Saksamaa pank ning lähiajal avab ettevõte kontorid Iirimaal ja Suurbritannias. Ärikinnisvarasse investeerimise konverentsil räägime sellest, mis on on EstateGuru platvormi eripärad võrreldes teiste ühisrahastusplatvormidega ning milliseid investeerimisstrateegiaid investorid kasutavad.

Vaata konverentsi kava ja registreeri end SIIT.

Konverentsi Ärikinnisvarasse investeerimine 2018 programmijuht Lisandra Treimanni palvel vastas EstateGuru partner Marek Pärtel kinnisvarauudised.ee küsimustele.

Kuidas iseloomustate ja võrdlete kinnisvara- ning arendusturu arengut nendes Euroopa riikides, kus EstateGuru juba tegutseb või tahab tegevust laiendada?

Räägin Balti riikidest. Eestis on turg väga hästi toimiv, projektid ehitatakse kiiresti valmis ja müüakse. Leedus ka, näha on kiiret kasvu, kuigi viimasel ajal on olnud kuulda, et suur pakkumine pidurdab nõudlust. Siiski Leedus on kõik hästi ja turg toimib. Ja siis Läti, et kohalikud on väga skepitilised, samas liigub väga palju Eesti arendajaid Riiga, sest potentsiaali on kõvasti ja hinnad on veel odavad. Oleme ise ka mitmeid (Riia – toim) arendusi finantseerinud ja finantseerimas. Õnneks tuleb meie platvormile ka Lätis asjalikke laene ja laenutaotlusi, kus arendatakse kvaliteetset ja kohaliku turu nõudlusele vastavat kinnisvara, mitte mingitele vene miljonäridele.

Mida saab öelda riiklike registrite (kinnistusregister, ehitisregister, äriregister jne - toim) kohta muudes Euroopa riikides? Milles on erinevused kinnisvarainvestori ja ühisrahastusplatvormi seisukohalt vaadates?

Balti riikides on üldiselt nendega hästi. Eestis on muidugi registriga asi ikkagi kõige efektiivsem ja kiirem. Iirimaal ja Hispaanias on kõik ikka väga vanas asjas kinni ja väga kohmakas. Andmete hankimine ja kannete tegemine võtab palju aega ja maksab laenuvõtjale kordades rohkem. Kui on vara müük ja hüpoteegi seadmine, võivad kulud minna üle 10%, samal ajal kui Eestis on need 1-2% tehinguhinnast. Kinnisvarainvestor ja ühisrahastusplatvorm, mis kinnisvara tagatisel laene rahastab - nende jaoks on ootused sarnased. Oodatakse, et registrid, juriidika ja kohtusüsteem toimivad, on usaldusväärsed, efektiivsed, läbipaistvad. Eestis tuleks uhke ja tänulik olla, et meil on odav ja efektiivne süsteem.

Millist infot investorid välisriigis asuva kinnisvara, omanike ja arendusprojektide kohta tavaliselt küsivad? St kas info erineb sellest, mida Eestis saada on ja tavaliselt invetseerimisotsuse langetamise eel vaadatakse?

Vaadatakse erinevaid asju, oleneb investorist. Mõni guugeldab kõik laenuvõtjad läbi, teine vaatab ainult intressi ja LTVd ((laenu ja vara väärtuse suhe – toim). Üldiselt ei ole tavainvestor kinnisvaraprofessionaal ja vaatab investeerimisel pigem üldisi investeerimiskriteeriume, et saaks portfelli hajutada erineva vara tüübi, laenu tüübi, asukoha jms tegurite järgi.

Kui palju erineb investorite infovajadus päritoluriigiti? Nt kui võrrelda kohalikku EstateGuru investorit ühisrahastusinvestoriga Soomest või Saksamaalt?

Teadlikke investoreid leidub kõikjal, ei saa öelda, et keegi on teadlikum või vajab rohkem infot. Meil on enamik investoreid ikka n-ö nooremapoolsed aktiivsed investorid, kes saavad väga hästi aru ja analüüsivad, mida nad teevad ja kuidas investeeringud teenivad.

Kui pikalt läheb EstateGuru kogemuse põhjal aega enne, kui investor raha turule, mida ta ei tunne või välisturule paigutab?

Soome ja Hispaania näide on positiivsed. Hispaania laen sai täis 30 minutiga, küll väike summa. Tegime ka Soomes platvormi suurima laenu. Pigem oleneb (investorite hoovõtuaeg – toim) projektist ja selle parameetritest. Kindlasti ollakse üldplaanis ettevaatlikumad ja uuel turul ei saa arvestada samade investeerimismahtudega, millega juba toimival turul.

Millisesse vahemikku jääb teie enda ettevalmistusperiood uuele turule sisenemiseks?

Seinast seina, Iirimaa ja Suurbritannia näide on aasta ja kaks aastat. Soome minekuks läks üks-kaks kuud.