Eesti panga andmetel oli 2018 esimese kvartali lõpu seisuga tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude maht ehk eluasemelaenude jääk 7,2 miljardit eurot. Aastaga on laenujääk kasvanud 6,7%, kuid kasv aeglustub.
Eluasemelaenude käive oli ehk uusi laene väljastati 2018 esimeses kvartalis 276 miljoni euro väärtuses. Ka kasvas eluasemelaenude käive aastaga 6,7%.
Võib öelda, et eluasemelaenude turg on jätkuvalt aktiivne ning laenude käibe ja jäägi kasvu taga on aktiivne kinnisvaraturg. Kinnisvaraturu suurim ja olulisim mõjutaja on omakorda Tallinna uute korterite arendusturg, kus projekte kerkib üksjagu palju.
Laenude jääk kasvab tempokalt, laenude käibekasv võttis 2018. aasta alguses siiski hoo pisut maha. Igal juhul peab mainima, et kinnisvaraturul ei toimu n-ö ülefinantseerimist analoogselt aastatele 2005-2007, mil suur laenukäive tekitas elamispindade hinnamulli. Praegune finantseerimine on tasemel, mis ei ole nõudlusele liigset hoogu andnud ega pannud elamispindade väärtust kasvama keskmise palga kasvust kiiremini.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?