Riik muutis kinnisasjade võõrandamise sujuvamaks
Riigikogu kiitis heaks seaduse, mis soodustab maaomanikuga maa omandamise osas kokkuleppele jõudmist ja kiirendab seeläbi avalikes huvides rajatise, näiteks Rail Balticu, riigipiiri või maantee valmimist.
Kinnisasja omandamisel pakutakse omanikule tasu, mis koosneb kinnisasja väärtusest ning hüvitisest varalise kahju ja saamata jääva tulu eest. Lisanduvad täiendavad hüvitised: kokkuleppe saavutamisel lisandub motivatsioonitasu 20 protsenti, mis ei saa olla väiksem kui 0,8-kordne ega suurem kui 50-kordne eelmise aasta keskmine brutopalk.
Kui avalikes huvides tuleb omandada elamiseks kasutatav hoone või eluruum, siis on eluaseme kaotuse eest ette nähtud täiendav hüvitis, et korvata kaasnev emotsionaalne kahju. See hüvitis on 10 protsenti tasust. Samuti nähakse igale menetlusosalisele ette hüvitis asjaajamise eest.
Kui maatükist on vaja teha väga väike lõige, siis pakutakse maaomanikule kiirmenetlust. Selle käigus hindamist läbi ei viida. Tasu on sellisel juhul fikseeritud ja see on 0,3-kordne keskmine brutokuupalk (praegu 355 eurot), millele lisandub motivatsioonitasu.
Maaomanikule saab pakkuda ka alternatiive. Kinnisasja müümise asemel saab selle vahetada sarnase kinnisasja vastu või muuta kinnisasja piire. Ümberkruntimine aitab kaasa maaomanikega kokkulepete saavutamisele, mis omakorda lubab vältida sundvõõrandamist. Maakorraldusega kaasneva maa väärtuste vahe hüvitavad osalised.
Kui kinnisasja omanikuga kokkulepet ei saavutata, teeb valdkonna eest vastutav minister või kohaliku omavalitsuse üksus sundvõõrandamise otsuse. Lähtutakse eelnevas menetluses välja selgitatud tasust.
Seadus asendab kehtiva kinnisasja sundvõõrandamise seaduse.
Valitsuse algatatud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 71 ja vastu kaheksa Riigikogu liiget.
Kinnisvara.ee toetajad:
