Vanemate büroomajade omanikel, kelle valduses olev kontorihoone pole enam eriti atraktiivne, kuid oma konstruktsioonide ja asukoha mõttes sobiks hästi üürimajaks, tasub mõelda mikrokorteritega elamu rajamisele, leiab Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Triin Sõro ettevõtte blogis.

- Eesti Energia endise peahoonest saab mikrokorteritega elamu.
- Foto: Scandium Kinnisvara
Kuigi mikrokortereid on arendusprojektidena juba mitmeid rajatud, on neile tegelikult palju enam turgu.
Vanad büroomajad on enamasti koridorsüsteemis, mis võimaldab nende kohandamist mikrokorteritega majaks. Asukohana sobivad nii kesklinn, erinevad tõmbekeskused, nagu näiteks Tallinna Tehnikaülikooli ümbrus või hoopis mõne tööstuspargi piirkond.
Mikrokorteritega maja planeerides tasub hilisemat silmas pidades kaaluda kahe erineva variandi vahel. Esiteks, ja praegu levinud võimaluseks, on valminud hoone müüa korterite kaupa edasi investoritele. Teiseks variandiks on hakata kortereid ise üürile andma, tekitades endale tervikliku rahavooga objekti.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sellist üürimaja on hiljem võimalik ka edasi müüa, sest alati on liikvel institutsionaalseid suurinvestoreid, kes tunnevad selliste rahavooobjektide vastu suurt huvi.
Kui siiani on minikorterite turul teinud ilma peamiselt kohalikud investorid, siis aina enam on saabunud ka välismaalasi.
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega