Energiatõhususe arenedes on aeg tegeleda hoone sisekliimaga

Uute hoonete arendusprojektid rõhutavad esmajärjekorras kavandatavat energiatõhususe klassi – see paistab välja nii tänavapildis kui ka meedias.

Arendaja soov kavandada napilt miinimumnõuetele vastavaid hooneid tundub olevat ajalugu – uute hoonete puhul võetakse standardiks pigem energiatõhususe klass B. Eriti eesrindlikud projektid püüdlevad isegi energiatõhususe klassi A. Üsna pea muutub A-klass kõigile uutele hoonetele kohustuslikuks. Energiatõhusamalt ehitatud hoone tagab madalamad kasutuskulud ja rohkem vaba vara muudeks otstarveteks.

Paraku on hoonete energiatõhususe jõudne edenemine jäänud kitsalt valdkonnapõhiseks. Vaadeldes hoonet laiemalt, pole alates energiatõhususe miinimumnõuete Eestis kohustuslikuks saamisest hoonete sisekliima paremaks muutunud.

Kuigi vajadus ehitada energiatõhusaid hooneid on ühiskondlikult aktsepteeritud, kavandatakse hoone sisekliima endiselt standardsetele teise klassi nõuetele vastavana. Oletatavasti on sellise praktika peamine põhjus, et energiatõhususe nõuded on riiklikult kohustuslikud, samas kui sisekliima reguleerimine piirdub standardites toodud juhistega. Standardid aga pole teatavasti kohustuslikud.

Tänapäeval veedavad inimesed siseruumides 80–90% päevast, suure osa sellest tööpäeva jooksul kontoris. Ettevõtte kuludest moodustab suurima osa ehk ligi 80% kuludest palgafond. Kontorihoone kütte- ja elektrienergia kulu moodustab kokku ligikaudu 2–3% aastastest kuludest.

Seega on ainult hoone energiatõhusust prioritiseerides proportsioonid nihkes. Sisekliimale tuleks pöörata rohkem tähelepanu, eriti olukorras, kus on võimalik valida energiatõhususe A- ja B-klassiga hoonete vahel.

Erkki Seinre räägib õigest sisekliimast töövõime tõstjana 25. oktoobril toimuval konverentsil Workplace happiness: õnnelike töökohtade kujundamise kunst. 

Vaata lisainfot SIIT.