Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Energiatõhususe arenedes on aeg tegeleda hoone sisekliimaga
Kui hoonete energiatõhusus saab tähelepanu regulaarselt, siis hea sisekliima tagamine on jäänud tagaplaanile.Lisaks energiatõhususele peaks märksa rohkem tähelepanu pöörama ka sisekliimale, et olulisel määral parandada hoone kasutajate tööviljakust. Eriiti huvitatud peaksid sellest olema kõrgepalgalise töötajaskonnaga tööandjad.
Pane tähele!
Erkki Seinre räägib õigest sisekliimast töövõime tõstjana 25. oktoobril toimuval konverentsil Workplace happiness: õnnelike töökohtade kujundamise kunst.
Vaata lisainfot SIIT.
Uute hoonete arendusprojektid rõhutavad esmajärjekorras kavandatavat energiatõhususe klassi – see paistab välja nii tänavapildis kui ka meedias.
Arendaja soov kavandada napilt miinimumnõuetele vastavaid hooneid tundub olevat ajalugu – uute hoonete puhul võetakse standardiks pigem energiatõhususe klass B. Eriti eesrindlikud projektid püüdlevad isegi energiatõhususe klassi A. Üsna pea muutub A-klass kõigile uutele hoonetele kohustuslikuks. Energiatõhusamalt ehitatud hoone tagab madalamad kasutuskulud ja rohkem vaba vara muudeks otstarveteks.
Paraku on hoonete energiatõhususe jõudne edenemine jäänud kitsalt valdkonnapõhiseks. Vaadeldes hoonet laiemalt, pole alates energiatõhususe miinimumnõuete Eestis kohustuslikuks saamisest hoonete sisekliima paremaks muutunud.
Kuigi vajadus ehitada energiatõhusaid hooneid on ühiskondlikult aktsepteeritud, kavandatakse hoone sisekliima endiselt standardsetele teise klassi nõuetele vastavana. Oletatavasti on sellise praktika peamine põhjus, et energiatõhususe nõuded on riiklikult kohustuslikud, samas kui sisekliima reguleerimine piirdub standardites toodud juhistega. Standardid aga pole teatavasti kohustuslikud.
Tänapäeval veedavad inimesed siseruumides 80–90% päevast, suure osa sellest tööpäeva jooksul kontoris. Ettevõtte kuludest moodustab suurima osa ehk ligi 80% kuludest palgafond. Kontorihoone kütte- ja elektrienergia kulu moodustab kokku ligikaudu 2–3% aastastest kuludest.
Seega on ainult hoone energiatõhusust prioritiseerides proportsioonid nihkes. Sisekliimale tuleks pöörata rohkem tähelepanu, eriti olukorras, kus on võimalik valida energiatõhususe A- ja B-klassiga hoonete vahel.
Erkki Seinre räägib õigest sisekliimast töövõime tõstjana 25. oktoobril toimuval konverentsil Workplace happiness: õnnelike töökohtade kujundamise kunst.
Vaata lisainfot SIIT.
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Täiendatud! Merko Kodud OÜ kuine brutotasu langes kolmandiku võrra
6
Suur kaart eestlaste arendustest Riias
Viimased uudised
Eestis ei toimi nn as is ehk nähtud seisukorras kokkulepped
Suur kaart eestlaste arendustest Riias
Täiendatud! Merko Kodud OÜ kuine brutotasu langes kolmandiku võrra
“Tore, et nad sotside eelnõud toetavad”
Konverentsid
Hetkel kuum
Täiendatud! Merko Kodud OÜ kuine brutotasu langes kolmandiku võrra
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele