Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Energiatõhususe arenedes on aeg tegeleda hoone sisekliimaga
Kui hoonete energiatõhusus saab tähelepanu regulaarselt, siis hea sisekliima tagamine on jäänud tagaplaanile.Lisaks energiatõhususele peaks märksa rohkem tähelepanu pöörama ka sisekliimale, et olulisel määral parandada hoone kasutajate tööviljakust. Eriiti huvitatud peaksid sellest olema kõrgepalgalise töötajaskonnaga tööandjad.
Pane tähele!
Erkki Seinre räägib õigest sisekliimast töövõime tõstjana 25. oktoobril toimuval konverentsil Workplace happiness: õnnelike töökohtade kujundamise kunst.
Vaata lisainfot SIIT.
Uute hoonete arendusprojektid rõhutavad esmajärjekorras kavandatavat energiatõhususe klassi – see paistab välja nii tänavapildis kui ka meedias.
Arendaja soov kavandada napilt miinimumnõuetele vastavaid hooneid tundub olevat ajalugu – uute hoonete puhul võetakse standardiks pigem energiatõhususe klass B. Eriti eesrindlikud projektid püüdlevad isegi energiatõhususe klassi A. Üsna pea muutub A-klass kõigile uutele hoonetele kohustuslikuks. Energiatõhusamalt ehitatud hoone tagab madalamad kasutuskulud ja rohkem vaba vara muudeks otstarveteks.
Paraku on hoonete energiatõhususe jõudne edenemine jäänud kitsalt valdkonnapõhiseks. Vaadeldes hoonet laiemalt, pole alates energiatõhususe miinimumnõuete Eestis kohustuslikuks saamisest hoonete sisekliima paremaks muutunud.
Kuigi vajadus ehitada energiatõhusaid hooneid on ühiskondlikult aktsepteeritud, kavandatakse hoone sisekliima endiselt standardsetele teise klassi nõuetele vastavana. Oletatavasti on sellise praktika peamine põhjus, et energiatõhususe nõuded on riiklikult kohustuslikud, samas kui sisekliima reguleerimine piirdub standardites toodud juhistega. Standardid aga pole teatavasti kohustuslikud.
Tänapäeval veedavad inimesed siseruumides 80–90% päevast, suure osa sellest tööpäeva jooksul kontoris. Ettevõtte kuludest moodustab suurima osa ehk ligi 80% kuludest palgafond. Kontorihoone kütte- ja elektrienergia kulu moodustab kokku ligikaudu 2–3% aastastest kuludest.
Seega on ainult hoone energiatõhusust prioritiseerides proportsioonid nihkes. Sisekliimale tuleks pöörata rohkem tähelepanu, eriti olukorras, kus on võimalik valida energiatõhususe A- ja B-klassiga hoonete vahel.
Erkki Seinre räägib õigest sisekliimast töövõime tõstjana 25. oktoobril toimuval konverentsil Workplace happiness: õnnelike töökohtade kujundamise kunst.
Vaata lisainfot SIIT.
Seotud lood
Lõviosa ehitusprojekti eelarvest ja kvaliteedist pannakse paika lähteülesannet koostades. Kui ehitaja sel hetkel koos tellija ja projekteerijatega laua taga ei istu, võib lõpphind kujuneda valusaks üllatuseks. Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS partnerlussuhete- ja müügijuht Kristjan Mardna räägib, kuidas ehitaja varajane kaasamine aitab vältida lisakulusid ja tagab, et unistused püsiksid kooskõlas reaalse eelarvega.
Enimloetud
4
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
6
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Viimased uudised
Suure tõenäosusega saab olukord kinnisvaraturul olema suhteliselt soodne ka 2026. aastal
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Konverentsid
Hetkel kuum
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Kõnekad graafikud näitavad ehituslubade arvu absoluutset ja suhtelist dünaamikat viimase 5 aasta lõikes
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele