Maa-ameti andmetel tehti 2018 III kvartalis Eestis 5511 korteritehingut. Aastataguse ajaga võrreldes vähenes korteritehingute arv 4,2%. Harju maakonnas kui Eesti suurimas, aktiivseimas ja oluliseimas piirkonnas vähenes korteritehingute arv aastaga isegi 7,1%.
Eesti 15 maakonnast vaid neljas - Ida-Viru, Lääne, Põlva ja Võru maakondades - näitas korteritehingute arv aastataguse ajaga võrreldes positiivset numbrit. Arvestades, et 11 maakonnas jäi eelmise aastaga korteritehinguid vähemaks, näitab et tegemist on mitte üksikut piirkonda või turusegmenti puudutava tagasiminekuga, vaid kogu turgu puudutava nähtusega.
Siiski tuleb tõdeda, et varemaltki on Eesti korteriturul olnud suuremaid hüppeid tõusu ja languse suunas, mille järel turg pöördub endisele stabiilsele rajale tagasi. Nii peaks olulisemate järeldustega veel ootama ja vaatama, kuidas käitub tehingute arv järgmiste perioodide jooksul.
Märkimist tasub veel, et tehingute tagasilöögi tingimustes on hinnad mõõdukas kasvus. Eesti keskmine korteritehingute hind oli 2018 III kvartalis maa-ameti andmetel 1183 € ehk eelmisest aastast 2,6% kõrgemal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
“Me vaatasime mitmete arhitektuuribüroode portfoolioid läbi, Kontsept Arhitektuuribüroo stiil oli kõige rohkem meie moodi,” ütleb majaperemees Tanel vastvalminud maja ees, endal üks laps süles ning teine jala küljes. Suure inimeste jutud tõmbavad ikka väikeseid inimesi magnetina ligi. Majaperenaine Maris lisab: “Kui me saatsime Kontseptile päringu, kutsusid nad meid kontorisse külla, et plaane lähemalt arutama.” See kõlas nagu lubadus meeldivaks koostööks.