Autor: kinnisvarauudised.ee • 20. november 2018

Ühe või teise võimaluse kasuks on olemas nii pragmaatilised argumendid kui emotsionaalsed hinnangud. Ja ega teisiti polegi see võimalik, sest inimesed ongi erinevad ja perekondade vajadused lahknevad veelgi enam kui poliitikute seisukohad valimisstuudios.

Traditsiooniliselt on maja kasuks valdavalt otsustatud loogiliselt elukõverat mööda käies. Inimesed on otsustanud hakata koos elama, sündinud on lapsed ja seejärel on puudu jäänud eelkõige ruutmeetritest, aga ka oma aianurgast.

Ajas on muutunud ja teisenenud argumendid, miks kolitakse majja. Tuntust on kogunud „maale elama“ tüüpi algatused ja oluliselt laiemaks ongi läinud põhjuste hulk, miks kolitakse nii maale kui majja. Kui varasematel aastakümnetel prevaleerisid pigem ratsionaalsed argumendid, siis nüüdseks on juurde tulnud hulk tunnetuslikke aspekte ja põhjuseid, mida näiteks 90-ndatel ei osatud isegi ette kujutada. Kasvanud on nende inimeste hulk, kes hindavad rahu ja vaikust, mida elu maamajas pakub.

Lisandunud on ka perekondi, kes hindavad laste jaoks kaasnevaid võimalusi. Kogu ühiskonnas on leidnud suurt kõlapinda, et lapsed teevad vähem sporti, ei liigu piisavalt ning istuvad omas toas ning veedavad tunde mõne elektroonilise seadme seltsis. Korteris, üldjuhul, peab vanematel olema kõvasti iseloomu, energiat ja tahet, et nende laps elaks teistsugust elu. Majas elamine annab vähemalt natuke suurema võimaluse, et lastel oleks olemas mitmekülgne lapsepõlv.

Aastaid on levinud arvamus, et maja soetamine on kallis ja vaat et luksus. Tõsi, odav see pole. Aga kui keskenduda tehinguaktiivsele Harjumaale, siis näeme, et vähemalt uusarendustes jääb suur osa perekortereid 200 000 € ja ülespoole hinnaklassi ning selles suurusjärgus on juba ka majade hinnad. Seega hind ei peaks ega ka ole täna esmane põhjus, mis paneb inimesi korteri ja maja vahel valima. Põhjused on mujal ning poolt- ja vastuargumentide pikka rivisse on ilmunud täiesti uued näitajad.

Loe pikemalt Domus Kinnisvara blogist