Eluasemelaen on paljude perede jaoks suurim finantskohustus, sest üldjuhul on laenusumma suur ning tähtaeg pikk. Hoolimata sellest fikseerib laenu võtmisel intressi vaid kuni 10% Eesti peredest ning valdavalt ainult esimesteks aastateks, kirjutab Eesti Panga ökonomist Raido Kraavik keskpanga blogis.
Kõik hea saab ükskord otsa ja ka intressimäärad ei jää madalaks igavesti. Euroalal baasintressimäärasid veel tõstetud ei ole, kuid mitu muud keskpanka on viimase kahe aasta jooksul asunud neid tõstma. Kui intressimäärad tõusevad, tähendab see laenuvõtjatele intressikulude suurenemist, kui intressimäära ei ole fikseeritud.
Tegelikult ei ole meie laenuturul intressimäärade fikseerimine olnud kunagi eriti levinud, kuigi pisut rohkem tehti seda aastatel 2006–2008. Pärast majanduskriisi on intressimäärad ainult langenud ning viimastel aastatel püsinud rekordmadalal. Seetõttu ei ole olnud põhjust intressimäära fikseerida, kuna nende tõusu risk on paistnud väike.
Milline oleks intressimäärade tõusu mõju laenuvõtjale? Enamik laene on antud ujuva intressimääraga, mis muutub vastavalt baasintressimäärast sõltuvale euriborile. Intressimäärade tõustes sellise laenu võtja igakuine laenumakse suureneb. Mida suurem osa laenust on tagasi maksmata, seda rohkem see laenuvõtjat mõjutab. Näiteks kui intressimäärad tõusevad kahe protsendi võrra, suureneks perel, kelle eluasemelaenu jääk on 100 000 eurot, laenu kuumakse umbes 100 euro võrra.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loe rohkem Eesti Panga
blogistSeotud lood
Tartu südalinnas, 5-minutilise jalutuskäigu kaugusel Raekoja platsist, kerkib arendus, mille vastu tunnevad üha suuremat huvi need, kes soovivad investeerida kinnisvarasse väljaspool Tallinna. Vallikraavi Kinnisvara uus projekt Raatuse Residentsid pakub paindlikke lahendusi nii oma kodu otsijatele kui ka neile, kes soovivad panna raha tööle üüritulu ja väärtuse kasvu kaudu.