Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kes olid TOP 100 tabelisse pääsenud 5 esimest kinnisvarafirmat?
Äripäeva koostatud Eesti edukaimate ettevõttete edetabelisse TOP 100 mahtus seekord rohkem kinnisvarategevusega seotud ettevõtteid kui viimastel aastatel. Toome välja 5 esimest firmat, kelle põhitegevusalaks märgitud kinnisvara. Vaid üks neist on varemgi Äripäeva saja edukama ettevõtte hulka jõudnud.
1. Endover KVB OÜ pääses 4. kohale ja on esimene 2017. aasta TOP 100 tabelisse pääsenud kinnisvaraettevõtte.
Hetkel suurim elukondliku kinnisvara pakkuja Eesti turul, kel ette näidata edukad arendused nagu City Residence Tartu maanteel ja Aurora Park Haabersti linnaosas.
Sel suvel teatas Endover esimesena Eestis kinnisvara veebipoe avamisest. Tegemist online-broneeringu võimalusega, mida kasutades saab korteri ostusoovi kinnitada arenduse kodulehel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Endoveri eelmise aasta käive oli 39,9 miljonit eurot, ärikasum 4,63. Ettevõtte juhatuse esimeest ja omanikku Endo Tõnuveri on meedia nimetanud väga salapäraseks isikuks, kes eelistab avalikkuse eest varju hoida.
2. Rotermann City OÜ saavutas tabelis 8. koha.
Urmas Sõõrumaale kuuluval kinnisvaraettevõttel oli 2017. äärmiselt edukas aasta. Ettevõte on jõudnud Rotermanni kvartali arendamisega lõppjärku, viimane kaheosaline maja R18 sai valmis eelmise aasta lõpuks, ettevõtte kodulehe andmeil on uue hoone korteritest tänaseks vaba vaid üks, kõik büroopinnad on üürilised leidnud.
Käive kasvas aastases võrdluses seitsmekordselt. Tänavu mais nime muutnud Rotermann City käive oli mullu ligi 23,8 miljonit eurot, samas kui 2016. aastal oli see ligi 3,5 miljonit eurot. Ettevõtte ärikasumiks kujunes mullu 12,7 miljonit eurot.
3. Net Systems OÜ asub tabelis 13. kohal. Net System koondab ettevõtja, endise keskkonnaministri Tõnis Kaasiku ärisid. Firmale kuulub 50% Pärnus tegutsevast Koidulapark hotellist, täisosalus jäätmekäitlusega tegelevates firmades Ecometal ja Weerec ning 50% osalus kaablite paigaldamiseks ja kaitseks mõeldud mikrotorude tootjas Höhle.
OÜ Net Systems 2017. aasta tegevus oli suunatud valdavalt keskkonnaalastele konsultatsioonidele ja kinnisvara välja rentimisele.
Gruppi kuuluvate ettevõtete kogukäive oli mullu 32,3 miljonit eurot, ärikasum 3,9
Kinnisvara üürileandmise ja käitusega tegeleva ettevõtte suurim osalus kuulub Black Box OÜ kaudu Sulo Nigulile, kes koos Rain Pärna, Ain Kivisaare ja Mart Habakukega rajanud Tallinnasse Tivoli elamurajooni ja Meerhofi kvartali, praegu on arendajal töös Kiikri Residentsid Kadriorus.
Ettevõtte käive oli 26,7 miljonit ja ärikasum 5,7
5. Kaamos Group OÜ asub tabeli 28. kohal, tegu varasemaltki saja parima hulka jõudud ettevõttega. Mullu see küll ei õnnestunud, kuid 2016. aastal tuli Kaamos seitsmendaks, aasta varem oli Kaamose positsioon sama mis tänavu - 28. koht.
Ettevõte kuulub Kaamos Holdingu kaudu selle asutajale Kaido Jõlehele ja alates eelmisest sügisest ka pikaajalisele finantsjuhile Mait Mengelile, kellele kuuluvad eriliigilised D-osad. Eesti jaoks erandlikust boonussüsteemist kirjutas Äripäev eelmisel sügisel SIIN.
Kaamose viimase aja kinnisvaraprojektide hulka kuuluvad Hõbemetsa elurajoon Nõmme ja Haabersti piiril ja Rohu kvartal Kalamajas, Kakumäe ning Jaama residentsid, ja Eesti suurim büroohoone Tammsaare Ärikeskus. Ettevõtte käive oli mullu 68,4 miljonit eurot, ärikasum 13,2.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.