Autor: kinnisvarauudised.ee • 3. detsember 2018

"See on korteriühistutele oluline seadusemuudatus," märkis Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige, õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

"Siinkohal on oluline toonitada, et korteriühistu ei pea riigilõivu tasuma enne kohtumenetluse algust, kuid riigilõiv kluulub siiski tasumisele kohtulahendi jõustumisel. Reeglina maksab menetluskulude koosseisus oleva riigilõivu kohtuvaidluse kaotanud pool kui kohus ei otsusta teisiti. Seega on ülimalt oluline olla kohtusse pöördumisel edukas. Juhul kui korteriühistu õigusvaidluse kaotab, peab ta ka riigilõivu tagantjärgi tasuma," selgitas ta.

Kehtiv riigilõivuseadus näeb Mardi sõnul ette, et hagiavalduse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv määras, mis on toodud riigilõivuseaduse lisas 1. "Näiteks hagi puhul hinnaga 1000 eurot tuleb tasuda riigilõivu 175 eurot, kui aga hagi hind on 3000 eurot, 275 eurot," tõi Mardi näite.

"Korteriühistul on võimalik nõue korteriomaniku vastu maksma panna ka maksekäsu kiirmenetluses, sellisel juhul kuulub maksmisele riigilõiv summas 3% nõudest, kuid mitte alla 45 euro," rääkis Mardi. Mullu tasusid 912 korteriühistut kokku 129 809 eurot riigilõivu nende osalusega kohtuasjade toimingute eest.

Põhiliselt jõuavad kohtusse võlanõuded. "See on ka korteriühistute suurim murekoht," kinnitas EKÜL õigusosakonna juhataja. "Tahan veel meelde tuletada, et võlanõuete menetlemise edukuse põhireegel on kiire tegutsemine. Samuti on korteriühistu pandiõigusel rahaline piirang, mis reeglina pole suurem kui 12 kuu majandamiskulude summa."