Maaturg ei ole viimasest kriisist oluliselt taastunud

Kui korteri- ja elamuturg on viimaste aastate vältel olnud pidevas kasvutrendis, siis maaturul on nii tehinguaktiivsuse kui hinnakasvu eestvedajaks jäänud peamiselt Harjumaa eesotsas Tallinnaga ning selle lähipiirkondadega, kirjutab Arco Vara hindaja ja analüütik Mihkel Eliste ettevõtte blogis.

Maaturu aeglasemat kasvu saab põhjendada ennekõike majanduskriisi tulemusena aset leidnud muutustest. Hoonestamata maade arendusprojektide kasumimarginaalid on võrreldes teiste arendusvaldkondadega oluliselt kõrgemad, mistõttu ka aastakümne taguse kinnisvaraturu mulli kujunemise ajal võetud riskid olid märgatavalt suuremad kui tänasel ajal. 2018. aastal jahenemise märke näitama hakanud korterituru kõrval on samaaegselt kasvu aeglustumist ja kohati ka juba tehingute arvu langust kujundama asunud ka mitmed maaturu segmendid.

2018. aastal tehti Eestis 2656 hoonestamata elamumaa tehingut, mida oli 3,3% vähem kui 2017. aastal. Samaaegselt müüdi 214 hoonestamata tootmismaad, mida oli 10% vähem ning 129 hoonestamata ärimaad, mida oli koguni 13% vähem kui veel aasta varem.

Hinnakasv on siiski olnud kõikide vastavate segmentide osas kiirem kui eelnevatel aastatel, elamumaade mediaanhind kasvas 37%, tootmismaadel koguni 87% ning ärimaadel veidi tasakaalukamalt 18%. Võrreldes kümnenditaguse kõrgkonjunktuuri perioodiga ei ole elamu- ega ärimaade osas kuigi laiapõhjalist kasvu siiski aset leidnud, turuaktiivsuse osas on märkimisväärset tõusu näidanud pikemale perioodile taandatuna ainuüksi hoonestamata tootmismaad.

Vaadates põllu- ja metsamajandusliku kasutusega maid, siis 2018. aasta vältel müüdi 1032 haritavat maad ning 2389 metsamaad. Haritava maa hektari mediaanhinnaks kujunes 3005 eurot ning metsamaal 2867 eurot, hinnatase kasvas aasta jooksul vastavalt 6,2% ja 43% võrra.

Metsamaade hinnakasvu on soodustanud ennekõike vahepealne stabiilne külmade ilmade periood ning puidu hinnakasv. Eesti talved on möödunud aastatel olnud suhteliselt soojad ning sellel on olnud otsene mõju raie- ning puidu metsast väljaveo mahtudele. Samaaegselt tuleb aga arvestada, et järjest suurem hulk metsamaad on jõudmas raieküpsesse ikka, mis soodustab tehtavate tehingute osas hinnakasvu. Kasvanud majandusaktiivsuse ning tarbimise tõttu on lähitulevikus oodata põllumajanduslike ettevõtete investeeringute kasvamist, mis asub soodustama ka edasist haritava maa hinnakasvu.

Kuni 2008. aastani kehtestati hulgaliselt uusi detailplaneeringuid, millest suur osa on praegusel ajal endiselt realiseerimata. Üleplaneerimine ei olnud sealjuures omane mitte ainult Harjumaale vaid kõigi Eesti suuremate keskuste lähiümbrusele. Tehinguaktiivsus on küll mitmete hoonestamata maade segmentide osas kasvanud, kuid hinnataseme terviklikku kasvu hoiab tagasi varasemalt nii lattu toodetud kruntide rohkus kui ka senine võrdlemisi madal ettevõtete investeeringute tegemine.

Pideva ehitushindade ja korterelamute ehituseks sobilike kruntide pakkumishindade kasvu tõttu on märgata, et maa senine hinnakasv on asunud pidurduma ning üle turuväärtuse hinnastatud pakkumiste arv on jätkanud kuhjumist. Kui veel varasematel aastatel oli võimalik kõrgema hinnaga maa sisseostuhind tagasi teenida pideva kinnisvara hindade üldise kasvuga, siis alates 2018. aasta keskpaigast alates ei ole see enam enamike korterituru segmentide osas võimalik ning pigem on arendajate marginaalid asunud alanema.

Mihkel Eliste turuanalüüsi saab lugeda SIIT