PPA kuulutas välja kagupiiri esimese etapi ehitushanke, mis hõlmab piiritaristu rajamist 23,5 kilomeetrisele lõigule Võru maakonnas.

- Katselõik, mille eeskujul ehitatakse välja kagupiir
- Foto: Reelika Riimand
Kagupiiri taristu esimese etapi ehitustööd kulgevad 23,5 kilomeetrisel kitsal piirilõigul Võrumaal alates Eesti, Läti, Venemaa kolmikpunktist kuni Luhamaa piiripunktini.
Piiritaristu väljaehitus hõlmab patrull- ja ligipääsuteede, viivitus- ja loomatõkkeaia, liivariba, elektrivarustatuse, kanalisatsiooni ja muu kaasneva rajamist. Piiri valvamiseks kõige efektiivsema seiretehnika leidmiseks testib PPA täiendavalt veel erinevaid seiretehnika lahendusi ning kuulutab pakkuja leidmiseks eraldi hanke.
Eesti ja Venemaa vaheline maismaapiir on 135,6 km pikk, kuid ehitustööde keerukust ja mahtu ei kirjelda üksnes kilomeetrite hulk, vaid ka piirangud piirialal liikumisele ning raske soine maastik. Seetõttu on taristu ehitamine jagatud eraldi etappideks ja hangeteks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Taotluste esitamise tähtaeg hankemenetluses osalemiseks on 5. märts 2019, misjärel selgitab komisjon kvalifitseerimisnõuetele vastavad pakkujad. Neile omakorda avatakse pakkumuse lõplikuks vormistamiseks ligipääs kagupiiri taristu ehitamise põhiprojektile. Eeldusel, et hanke läbiviimine kulgeb plaanipäraselt, jõutakse parima pakkujaga lepingu sõlmiseni selle aasta sügisel ning ehitustööde alguseni hiljemalt järgmise aasta alguses. Praeguse prognoosi kohaselt kulub 23,5 kilomeetrile piiritaristu väljaehitamiseks hinnanguliselt umbes kaks aastat. Paralleelselt jätkatakse järgmistel piirilõikudel hangete ettevalmistuse, väljakuulutamise ja ehitustöödega.
Seotud lood
Ettevõtte kasv, äristrateegia muutused ja töötajate kasvavad ootused esitavad kontorite sisustamisele aina uusi väljakutseid. Paraku ei suuda paljud ettevõtted nende muutustega sammu pidada. Sageli ei märgata, et kontor ei toeta enam seda, kuidas inimesed tegelikult töötavad. Sisekujundajad näevad seda iga päev – ruumid justkui toimivad, aga nende tegelik potentsiaal jääb kasutamata. Just selle lisaväärtuse leidmine ongi see, millega sisekujundajad ettevõtteid toetada saavad.