Ehitajate ja arendajate suhete vahelisteks karideks saavad kõige sagedamini ebatäpsed lepingud, mille üle vaidlemiseks võib kuluda 3-4 aastat, kinnitas Äripäeva raadio hommikuprogrammis advokaadibüroo Nove vandeadvokaat Kristjan Tamm.
Kristjan Tamme sõnul on üks olulisi märksõnu leppetrahvinõue. „Lepingud pole piisavalt täpsed ja kumbki pool saab neist erinevalt aru. Vaidlus tekib eelkõige siis, kui tööde lõpptähtaeg läheb üle. Tellija tahab rakendada täies mahus leppetrahvi, aga töövõtja pole nõus ja väidab, et venimine sai alguse üldse tellijapoolsest käitumisest, kes, näiteks ei andnud projekti õigel ajal üle,“ selgitas Tamm. Kui leping pole vastutusalade määramises piisavalt detailne, siis ongi võimalik, et asi lõpeb kohtus.
Intervjuu algusaeg on 47.05
Artikkel jätkub pärast reklaami
TULE KUULAMA!
Vandeadvokaat Kristjan Tamm esineb ettekandega „Ehitusprotsesside venimise mõju kinnisvaraarendusele: riskid ja võimalikud lahendused“ 20. veebruaril toimuval konverentsil Kinnisvarapööre.
Registreeru konverentsile
SIIN
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Fassaadide tootmine on viimase kümnendi jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui varem tähendas tellimus etteantud jooniste järgi tootmist, siis nüüd oodatakse tootjalt terviklikkust: projekteerimist, tehnilisi lahendusi, tootmist ja paigaldust. Metallfassaadide tootja Parmet AS juht Erki Parik nendib, et selline muudatus teeb küll nende töö keerulisemaks, ent samas toob tellija jaoks kaasa parema tulemuse.