Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Suurimad karid ehitajate ja arendajate vahel
Ehitajate ja arendajate suhete vahelisteks karideks saavad kõige sagedamini ebatäpsed lepingud, mille üle vaidlemiseks võib kuluda 3-4 aastat, kinnitas Äripäeva raadio hommikuprogrammis advokaadibüroo Nove vandeadvokaat Kristjan Tamm.
Kristjan Tamme sõnul on üks olulisi märksõnu leppetrahvinõue. „Lepingud pole piisavalt täpsed ja kumbki pool saab neist erinevalt aru. Vaidlus tekib eelkõige siis, kui tööde lõpptähtaeg läheb üle. Tellija tahab rakendada täies mahus leppetrahvi, aga töövõtja pole nõus ja väidab, et venimine sai alguse üldse tellijapoolsest käitumisest, kes, näiteks ei andnud projekti õigel ajal üle,“ selgitas Tamm. Kui leping pole vastutusalade määramises piisavalt detailne, siis ongi võimalik, et asi lõpeb kohtus.
Vandeadvokaat Kristjan Tamm esineb ettekandega „Ehitusprotsesside venimise mõju kinnisvaraarendusele: riskid ja võimalikud lahendused“ 20. veebruaril toimuval konverentsil Kinnisvarapööre.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.