Ehitajate ja arendajate suhete vahelisteks karideks saavad kõige sagedamini ebatäpsed lepingud, mille üle vaidlemiseks võib kuluda 3-4 aastat, kinnitas Äripäeva raadio hommikuprogrammis advokaadibüroo Nove vandeadvokaat Kristjan Tamm.
Kristjan Tamme sõnul on üks olulisi märksõnu leppetrahvinõue. „Lepingud pole piisavalt täpsed ja kumbki pool saab neist erinevalt aru. Vaidlus tekib eelkõige siis, kui tööde lõpptähtaeg läheb üle. Tellija tahab rakendada täies mahus leppetrahvi, aga töövõtja pole nõus ja väidab, et venimine sai alguse üldse tellijapoolsest käitumisest, kes, näiteks ei andnud projekti õigel ajal üle,“ selgitas Tamm. Kui leping pole vastutusalade määramises piisavalt detailne, siis ongi võimalik, et asi lõpeb kohtus.
Intervjuu algusaeg on 47.05
Artikkel jätkub pärast reklaami
TULE KUULAMA!
Vandeadvokaat Kristjan Tamm esineb ettekandega „Ehitusprotsesside venimise mõju kinnisvaraarendusele: riskid ja võimalikud lahendused“ 20. veebruaril toimuval konverentsil Kinnisvarapööre.
Registreeru konverentsile
SIIN
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?