Uute eluruumide ehitus kasvas seitsmendat aastat

Ehitusmaht suurenes Eestis kolmandat aastat järjest ning mullu ületati statistikaameti andmetel ka seni parima ehitusaasta, 2007. aasta tase.

Kohaliku ehitusturu kasvu andis suurima panuse hoonete ehitus. Varasema aastaga võrreldes suurenes hoonete ehitusmaht nii uusehituses kui ka remondi- ja rekonstrueerimistöödes. Kasvu toetas ka rajatiste ehitus.

Uute eluruumide ehitus on seitsmendat aastat kasvutrendis. Ehitisregistri andmetel lubati 2018. aastal kasutusse 6472 uut eluruumi, mida on 582 eluruumi rohkem kui aasta varem. Nii nagu varasematel aastatel asub suurem osa valminud eluruumidest Tallinnas, järgnevad Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartumaa. Enim on vastvalminud eluruumide seas 2- ja 4-toalisi eluruume. Mullu valminud eluruumide pind on keskmiselt 90 ruutmeetrit.

Kuigi 2018. aastal hakkas eluruumide ehitamiseks väljastatud ehituslubade arv tasapisi vähenema, püsib nõudlus uute, hea asukohaga ning kvaliteetsete elamispindade järele endiselt. Eelmisel aastal väljastati ehitusluba 6990 eluruumi ehitamiseks, mida on võrreldes varasema aastaga kümnendiku võrra vähem. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

2018. aastal lubati kasutusse 1000 mitteelamut kasuliku pinnaga 1,1 miljonit ruut-meetrit. Enim lisandus uut tööstus-, kaubandus- ja kontoripinda. Võrreldes 2017. aastaga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.