Tallinna kinnisvara müük väheneb

Veebruari jooksul tehtud Eesti korterituru tehingute mediaanhinnaks kujunes 1347 eurot ruutmeetri kohta. Võrreldes jaanuariga püsis hinnatase suhteliselt sarnase tehingute arvu taustal languses 3,4%, mida mõjutas ennekõike Tallinnas vähenenud tehingute arv.

Väljaspool Tallinna võis ülejäänud Eestis märgata hinnakasvu 11%, Tallinnas langes mediaanhind võrreldes jaanuariga samal ajal aga 2,4% võrra. Võrreldes 2018. aasta veebruariga kasvas hinnatase Eestis tervikuna ainuüksi 1,1% võrra, sealjuures Harju maakonnas 1,7% ja Tartu maakonnas 1,0% võrra.

Elise märkis, et võrreldes aastataguse ajaga ei ole hinnatase enamikes Eesti piirkondades enam märgatavalt kasvanud. Kui varem võis pideva 5–8%ni ulatuva hinnakasvu saatel iseloomustada seda pigem uute korteritega tehtud tehingutele, siis praegu peegeldab turu üldine hinnakasv pigem järelturukorterite aastast kallinemist. Viimast ennekõike Tallinna magalapiirkondades, kus nõukogudeaegsete korterite hinnakasv on uute korterite pideva kallinemise tõttu oma madalamast hinnatasemest tulenevalt taas ajutiselt atraktiivsemaks muutunud. Järelturul on Eestis tervikuna hinnakasvu panustanud ka aktiivseimad väikelinnad. Samas näeb analüütik, et 2018. aasta teisest poolest kiirenema asunud järelturu hinnakasv näitab nüüd siiski taas aeglustumise märke, taandudes ideaalis sarnaselt uute korteritega pelgalt mõneprotsendilise kasvuni.

"Tehingute arvu vähenemine võib aasta teises pooles veidi leeveneda, sest faktiliselt ei ole turg enam kasvu näidanud juba 2018. aasta juulikuust alates," lisas ta.

Olenemata sellest, et tehingute arv jätkuvalt sel aastal ennekõike Tallinnas väheneb, on Elise hinnangul siiski senised talvekuud olnud võrreldes varasemate aastatega kummaliselt aktiivsed. Seda küll mitte tehingute arvult, aga ostuhuviliste hulk ning kuulutuste vaatamine on talvisele perioodile olnud tänavu pigem ebatavaliselt suur.

"Seda ennekõike investeerimiseks sobilike korterite turul ja paralleelselt elamuturul, mille kasv on korterituru kasvule mõningase viitajaga järgnenud ning kus on käesoleva aasta jooksul oodata positiivse hinnakasvu trendi säilimist," leidis Eliste. "Üksikelamute hinnataseme erinevus on mitmes Eesti paigas võrreldes samaväärse seisukorraga korteritega muutunud kohati põhjendamatult väikeseks. Elamuturu üldise aktiivsuse märgatavat kasvu on olnud pigem märgata aga Eesti väikelinnades ning Tartu ja Tallinna lähiümbruses, kuid mitte suuremate keskuste endi siseselt."

Eliste näeb, et kuigi üldine tehingute arv on Eestis tervikuna vähenevas trendis, on kinnisvaraturg endiselt vägagi aktiivne ning praegust üldist turul valitsevat olukorda võib tehingute arvult samastada 2017. aasta perioodiga.