Autor: kinnisvarauudised.ee • 28. märts 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kaili Tammele on teada olukorrad, kus ehitamisel ei järgita projekti ja projekti seletuskirja, kus tuleohutus on üks osa. „Kõige hullem, kui projekti üldse pole. Maja ehitatakse omal jõul valmis ja projekt joonistatakse tagantjärele.“

Osa eksimusi tuleb sellest, et võrreldes aastakümnete taguse ajaga on nõudmised muutunud. „Võtame olukorra, kus ehitati maja ja sellega on kõik iseenesest korras, ehitus- ja kasutusluba olemas. Aga siis otsustab omanik kunagi hiljem, et ehitaks terrassi ka. Seaduse järgi peab hoonetevaheline kaugus olema 8 meetrit, see on oluline, et tulekahju korral ei kanduks põleng kiiresti edasi teiste majadeni. Kui terrass on põlevast materjalist ja hoonete vaheline kaugus väheneb, on tuleoht juba suurenenud,“ rääkis Tamm.

Tema sõnul ei oska omanikud tihti arvatagi, et sellest võib tekkida probleem, sest ikka on ju õuel midagi ehitada nokitsetud. Keelatud pole see nüüdki, aga peab teadma reegleid.

Suur murekoht on küttekehad. „Toetudes päästemeeskondade praktikale, siis aastast aastasse on korterelamute puhul probleemiks koridorides hoitavad lapsevankrid, jalgrattad, lillepotid, mis raskendavad trepikojas nii elanike endi evakuatsiooni kui päästetöötajate sisenemist,“ kinnitas ekspert.

PANE TÄHELE!

7. mail toimub Õpiku konverentsikeskuses Äripäeva tuleohtuskonverents, kus kohal Eesti pädevaimad eksperdid.

Tutvu programmiga ja tule kuulama!

Eramajades pole haruldane, et ikka veel hoitakse eluruumides ahjude ja kaminate ligidal kergesti süttivaid asju.

Eraldi toob Kaili Tamm välja korstnate katmise kipsiga. Korsten kui tuleohu allikas peab olema kahest küljest vaadeldav, aga sageli need kaetakse üleni kipsiga, mis ilus vaadata, aga korstna välispind peab olema jälgitav, et avastada võimalik pragunemine või kuumenemine.

Ajakirjandusest leiab palju lugusid õnnetustest, mis saanud alguse moodulkorstnate valest paigaldusest. „Tundub ju lihtne, tood jupid kohale ja hakkaja sõber paneb kokku. Aga moodulkorstna puhul tuleb olla samamoodi kindel, et selle ümbrus on tuleohutu, et ei kasutataks materjale, mis kuumenevad üle. Kui moodulkorstnaga ühenduses olevat kaminat või ahju ei köeta päris õigesti, on tulekahju täiesti võimalik,“ loetleb Tamm riskid.

Tema sõnul peab teavitustöö olema veelgi intensiivsem ja inimestele tuleb panna südamele küsida ehitamisel ja renoveerimisel nõu asjatundjatelt. „Kindlasti võtta ehituse juurde omaniku järelevalve. Ja kui on tegu juba valmisehitise omandamisega, on mõistlik tellida kahtluste korral ekspertiis.“

Kuula intervjuud Kaili Tammega saates „Eetris on ehitusuudised“