Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitushinna tõus on seotud inflatsiooniga
Ehitushind saab investeerimisel takistuseks siis, kui ei osata täpset plaani koostada, leiab Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos. Möödunud aasta oli Eestis ehitamise aasta. Ta prognoosib, et see aasta on ehitussektoris riskide haldamise aasta ning ehitushinnad kerkivad võrdselt kogu inflatsiooniga.
Tarmo Roos kinnitab, et ehitushind ei ole investeerimisel takistuseks, kui algusest peale on tehtud õiged kalkulatsioonid. „Tuleb investeerida täpselt nii palju kui vaja, aga vahel tahetakse pakkuda kliendile rohkem. Õige oleks kliendi vajadused ja soovid juba eelnevalt kaardistada ning selle põhjal koostada konkreetne plaan ja hind. Kui see tehakse pisut pealiskaudselt, võib juhtuda, et hind saab takistuseks,“ kinnita Roos Äripäeva raadio saates „Eetris on ehitusuudised.“
Ta lisab, et olukord on paranenud, sest, paljud ehitusala eksperdid on läinud tööle ärikinnisvarasektorisse, mistõttu on firmades teadlikkus tõusnud. „Aga tasub alati rohkem oma klienti ja tema vajadusi analüüsida. Et pakkuda mida vaja, aga mitte liiga palju, see viib eelarve tasakaalust välja.“
Möödunud aasta oli ehitussektorile üliedukas. Statistikaameti andmetel kasvas ehitushinnaindeks 2018. aastal 1,7 protsenti, samas aasta kahel viimasel kuul kasv pidurdus. Alanud aastat kommenteerides ütles Roos, et ehitushind ei kasva niisama, selleks on põhjused - näiteks materjalide hinnatõus ja palgasurve. „Ma usun, et juba pikemat aega toimub optimeerimine selleks, et hoida kulusid kokku. Hinnatõus järgmise aasta-kahe jooksul on võrdne inflatsiooniga, tõusevad kõik kaubad ja teenused, sellevõrra tõuseb ka ehituse hind.“
TULE KUULAMA!
Mapri Ehitse tegevjuht Tarmo Roos esineb 17. aprillil konverentsil "Ärikinnisvarasse investeerimine."
Veel jõuab end kuulajaks registreerida SIIN
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele