Jaga lugu:

Eksperdid hindavad 15 Baltimaade parimat kinnisvaraprojekti

2018 aastal lõpetatud Leedu, Läti ning Eesti edukamad kinnisvaraprojektid võistlevad Leedu ärilehe “Verslo žinios” (“Äriuudised“) korraldataval konkursil, et saada parima arendusprojekti tiitel.

Riias asuv 16-korruseline Teodors Office kandideerib büroohoonete kategoorias  Foto: Pressimaterjal

Juba viiendat korda toimuval Baltimaade kinnisvara auhindade jagamisel tulevad hindamisele kolmes riigis viimase aasta jooksul püstitatud büroode, hotellide ning eluasemete arendusprojektid.

Konkursi võitjaid autasustatakse iga-aastasel Balti Kinnisvara Investeeringute foorumil, mida korraldavad Leedu ärileht “Verslo žinios” ning kinnisvaranõustamisfirma Newsec. Foorumi partneriteks on advokaadibüroo Ellex Valiunas ja ettevõtted Akropolis, Colliers International, Ober-Haus ning “Baltic Horizon.

Newsec ning Ober-Haus valisid eelmisel aastal lõpetatud 32-st ärikinnisvara ning 79-st elamu arendustest välja kokku 15 finalisti. Teises voorus välja valitud projekte hindab konkursi žürii, mille moodustavad kinnisvaraturu esindajad ning eksperdid. Peamisteks kriteeriumiteks on innovaatilisus, disain, asukoht, juurdepääsetavus ning kvaliteet. Küll aga erinevad igas kategoorias hindamiskriteeriumid vastavalt kategooria spetsiifikale.

Äripindade turg aktiivseim Vilniuses

Vilniuse äripindade turg on jätkuvalt Baltimaades kõige aktiivsem, kuid lisaks võib rõõmustada ka muutuste üle Kaunases, kommenteeris Mindaugas Kulbokas, kes on Newseci uuringute ning analüüsiosakonna juht. Viimastel aastate moodustuvad Vilniuses suurima nõudluse suured välismaised investeerimisettevõtted, kes laiendavad oma tegevust, ning samuti riiklikud institutsioonid, kes püüdlevad efektiivsema ja soodsama kinnisvara kasutamise poole.

“Tallinna äripindade turg on jätkuvalt aktiivne ning seda iseloomustavad suurte pindade omandamine ning uued arendused. Ennustatakse, et 2019 aasta pakkumistes domineerivad projektid peamistes äripiirkondades ning ka Ülemiste ärilinnakus. Nõudlus tuleb peamiselt IT- ja finantsektori kui ka idufirmade nagu Bolt ja Pipedrive poolt. Järgmisteks aastateks prognoositakse turu nõudluse kasvu 10 - 15% ning turul omavad dominantset jõudu üürnikud“ kirjeldab analüütik Eesti pealinna situatsiooni.

Tema sõnul on see turg jätkuvalt kõige atraktiivsem ka investoritele - investeeringud äripindadesse moodustavad 80% kogu riigi tehingutest. Lisaks on viimastel aastatel rohkem tunda Šveitsi ning Skandinaavia investorite aktiivsust.

Riia uute äripindade nõudlus hakkab samuti tõusma. 2019-2020 aastateks planeeritakse turule tuua umbes 90 000 ruutmeetrit - peaaegu sama palju nagu planeeriti eelnevaks 5-ks aastaks. Riia äripindade turu kohta saate rohkem lugeda siit.

“Uusi projekte arendatakse erinevates linna piirkondades ning on juba aru saada, kuhu hakkavad tekkima uued äriklastrid. Praegu käibki arutlus selle kohta, millisest linnaosast saab peamine ärirajoon - suurimad kandidaadid on Skanske territoorium ning lõunapoolne Daugava jõe kallas. Just nendes piirkondades plaanitakse arendada mitmeid erinevaid ärilinnakuid”, väidab Kulbokas.

Elupindade kvaliteet tõuseb

Elupindade kategooria finalistide hulka pääsesid 2 projekti Leedust kui ka Eestist ning 1 projekt Lätist. Kui hinnata ka kõiki teisi arendusi, on märgata, et viimastel aastatel on arendused suuruselt väiksemaks jäänud, kommenteerib Audrius Šapoka, Ober-Hausi elupindade osakonna juht.

“Kõikides Balti riikides on viimastel aastatel järjest suurenenud kvaliteeti näitavad parameetrid: arhitektuur ning erinevad välisilmelised, inseneerimisalased ja targad lahendused. Ei saaks öelda, et ostjad oleksid oma kinnisvarateadmiste omandamisega ühel pool, kuid nad on kindlasti tajunud pakkumiste kvaliteedi tõusu. Ning ka arendajad ise on nõus ellu viima lisaraha nõudvaid lahendusi, sest näevad, et ostjad hindavad neid ning on nõus nende eest maksma, “ tutvustab olukorda Šapoka.

Ober-Hausi andmetel on eelmisel aastal Baltimaade kõige suurema hüppe teinud Riia korterite pakkumised. Ühe aasta jooksul on Läti pealinnas ehitatud veidi rohkem kui 2400 korterit - see on 65% rohkem kui 2017 aastal. Samas ei ületa see maht veel Vilniuses ja Tallinnas ehitatud korterite arvu, kus 2018 aastal oli kokku ehitatud vastavalt 4300 (5% rohkem kui 2017) ning 3100 (7% rohkem) korterit.

Ettevõtte sõnul jõuab Tallinn varsti Vilniuse numbritele järgi. 2014-2016 aastatel valmis Vilniuses keskmiselt 6,1 korterit 1000 elaniku kohta, kuid 2017-2019 vahemiku kohta kasvab see arv 7,9 korterini. Tallinnas valmis samal ajal 3,9 korterit 1000 elaniku kohta, kuid prognoseeritav arv 2017-2019 vahemikuks on kuni 7,1 korterit. Riias on oodata 2017 - 2019 aastate vahemiku tulemuseks 3,1 korterit 1000 elaniku kohta.

Linnailme muutumine

Rääkides uutest Baltimaade hotellidest, toob Kulbokas välja, et kõiki konkursi finalistide hulka pääsenuid hotelle iseloomustab eksklusiivne asukohta linnas, suur pakutavate teenuste valik ning eriti kõrge booking.com hinnang.

“Hotelle hinnati nende asukoha, inseneerimissüsteemide, siseplaneeringu ning projekti vastavuse jätkusuutlikkuse nõuete järgi. Kõik finalistide nimekirjas olevad projektid on erakordsed ehitised, mis muudavad linna ilmet,” lisab Newseci ekspert.

Newseci andmetel avati eelmisel aastal Vilniuses 6 hotelli - kokku tekkis linnas juurde 800 hotellituba. Riias suurenes hotellide valik kahe hotelli võrra, mis tõi juurde 390 hotellituba. Eesti pealinnas avati samuti kaks hinnalist hotelli, kes pakuvad kokku 170 tuba.

“Kõigis kolmes linnas suureneb hotellide valik, kuid Lõuna-Euroopa ning Ameerika linnade keskmise tasemele lähiajal veel ei küündita. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Vilniuse hotellide turg tegi väikse sprindi eelmisel aastal ning andis teatepulga edasi Tallinna linnale, kus sel aastal arendatakse välja umbes 600 hotellituba kokku. Ning järgmise kolme aasta jooksul peaks endast suurema märgi maha jätma ka Riia linn, kus pakkumus täieneb selle ajaga kuna 1500 toaga,” arutleb Kulbokas.

Kaubanduskeskuste kategooriat pole

Sel aastal pole konkursil kaubanduskeskuste kategooriat. Newseci ekspertide sõnul on selle põhjus lihtne - 2018 aastal valmis Baltimaades vaid üks kaubanduskeskus, milleks on T1 Tallinnas. Kaubanduskeskuse alla saab liigitada vaid sellist objekti, mille pindala ületab 5000 ruutmeetrit, seal on vähemalt 10 üürnikku ning suurimale üürnikule kuulub mitte rohkem kui 70% kogu alast.

Teiselt poolt on sel aastal oodata paljude kaubanduskeskuste rekonstruktsiooni ja laienemist. Eestis laienevad Ülemiste ning Kristiine keskused, Lätis avavad uksed Akropole ning Via Jurmala Designer Outlet keskused ning laienevad Alfa ning Origo ostukeskused. Leedus uuenevad Akropolise keskused nii Vilniuses kui ka Kaunases.

Küll aga võib järgmisel aastal hindamisele lisanduda tootmis- ja logistikakinnisvara kategooria.

“2018 aasta logistikasektorit iseloomustasid enim ehitised, mis valmisid enda kasutamise tarbeks. Kuid 2019-2020 aastatel peaks tekkima rohkem professionaalide poolt arendatud projekte eesmärgiga neid välja rentida. Tootmissektor on püsinud samuti aktiivne ning seetõttu võime loota, et antud sektoreid kaasatakse auhindamisele, “ lisab Kulbokas.

Konkursist endast

Baltimaade kinnisvara auhindade konkursile saavad pretendeerida kõik selle piirkonna kinnisvara projektid, mis on lõpetatud 2018 aastal. Ärileht “Verslo Žinios” korraldab antud konkurssi juba viiendat korda.

Esimeses etapis panevad “Ober-Haus” ning “Newsec” spetsialistid paika lühikese nimekirja finalistidest. “Newsec” vastutab äripindade ning “Ober-Haus” eluasemete kategooriate eest. Seejärel on finalistidest arendajad palutud ära täita küsimustikud ning edastama täpsemat informatsiooni ehitatud hoonete kohta. See info liigub komitee kätte, kes valib välja iga kategooria võitjad.

Parimaid kinnisvara projektide arendajaid auhinnatakse 16.mail Balti Kinnisvara Investeeringute foorumil ning foorumi teisel päeval, 17. mail, on kõik võitjad kutsutud oma projekte üritusel tutvustama. Vaata rahvusvahelise haardega esinejaid ja registreeri end SIIT.

Loe, millised Eesti projektid finaali pääsesid.

Konkursi žürii

Projekte hindavad kõigi kolme riigi kinnisvaraturu järgmised esindajad ning eksperdid:

Ardi Roosimaa, Uus Maa Property Advisors juhatuse esimees, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige (Eesti)

Gvido Princis, Riia linnaarhitekt (Läti)

Kristi Kool, Äripäeva portaali Kinnisvarauudised.ee toimetaja (Eesti)

Linas Naujokaitis, Vilniuse Gediminase Tehnikaülikooli dotsent, Leedu arhitektide liidu (LAS) Vilniuse osakonna juhatuse liige, OÜ Formatas A1 direktor (Leedu);

Liucija Zubrute, ärilehe “Verslo Žinios” ehituse- ja kinnisvararubriigi toimetaja (Leedu);

Mindaugas Statulevičius, Leedu Kinnisvara Assotsiatsiooni tegevjuht (Leedu);

Thomas Tranbergas, kinnisvara arendus- ja investeerimisfirma Bonnier Fastigheter asepresident (Rootsi)

Jaga lugu:
KINNISVARA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kinnisvarauudised igal nädalal enda postkasti.

Kinnisvara.ee toetajad:

Enimloetud
Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050eva.kiisler@aripaev.ee
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhituse ja kinnisvara konverentside korraldajaTel: 58 552 554sandra.malvik@aripaev.ee
Kristi Kool
Kristi KoolKinnisvarauudised.ee toimetajaTel: 53 003 098kristi.kool@aripaev.ee
Rivo Habakuk
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 56 861 806rivo.habakuk@aripaev.ee