Ehkki lõviosa Eesti elanikest peab oma väärtuslikemaks maiseks varaks kodu, on see kindlustatud vaid 59 protsendil inimestest.
Gjensidige kindlustuse tellitud ja Nielseni läbi viidud uuring näitas, et koduste kahjude osas riskivad enim eakamad ja väiksema sissetulekuga inimesed, kelle seas on kodukindlustus kõige vähem levinud.
Suuri kahjusid põhjustava õnnetuse korral jääks väga keerulisse olukorda seega kaks viiendikku inimestest.
Madalama sissetulekuga inimestest on kodukindlustus vaid pisut enam kui pooltel elanikest. Kodu ja selles olevat vara kahjustav õnnetus võib keerulisemate toimetulekuvõimalustega pered jätta väga täbarasse olukorda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Gjensidige Eesti kahjukäsituse osakonna juhataja Maarika Mürk tõi välja, et kümned tuhanded Eesti elanikud elavad igapäevaselt riskiga, mille suurust nad ei oska enne õnnetuse juhtumist kujutada.
“Kodu on meie kindlus, mistõttu võiks selle kindlustamine olla sama levinud kui liikluskindlustus,” ütles Mürk. “Kodu ja selles olevat vara puudutav õnnetus tähendab tavapärase elurütmi häirumist ning tõsist emotsionaalselt ning rahalist lööki. Erilise riski all on kõrgemas eas, väiksema sissetulekuga ja vanemates kortermajades elavad inimesed.”
Levinuimad kahjujuhtumid on seotud torustikega. Sellele järgnevad tule põhjustatud õnnetused ning need on tihti kõige suurema ulatusega, põhjustades kahjusid, kus vara hävineb täielikult.
Kui Eestis on kodukindlustus 59% inimestest, siis Lätis ja Leedus on vastavad numbrid vaid 49% ja 50%.
Uuringu käigus intervjueeriti 1600 Eestis elavat 16-64aastast inimest. Identne uuring viidi läbi ka Lätis ja Leedus.
Seotud lood
Üks suurimaid väljakutseid, millega korteriühistud ja ettevõtted tihti kokku puutuvad, on hoonete tehnosüsteemide järjepidev hooldamine. Hoonetes on sageli väga palju erinevaid ning vajalikke süsteeme – küttesüsteemid, ventilatsioon, vesi ja kanalisatsioon –, mille kõikide regulaarne kontrollimine, hooldamine ja parendamine on tõrgete vältimiseks äärmiselt oluline.