Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Garaaž pole korteri valikul enam oluline
Eestlased kasutavad garaaži üha rohkem panipaigana või ruumi nõudvate hobidega tegelemiseks. Auto hoidmine garaažis on langev trend, mis on toonud kaasa garaažide arvu languse.
Viimastel aastatel lammutatakse linnades üha rohkem garaaže, et teha ruumi uutele parklatele, kaubanduskeskustele ja uusarendustele. Portaali Kinnisvara24 tootearendus- ja turundusjuhi Laura Tammeoru sõnul on muutunud inimeste harjumus hoida autot garaažis: „Kui veel kümme aastat tagasi pelgasid autoomanikud vargaid ja vandaale, siis täna pargitakse autosid julgelt tänavale või uuselamu parkimismajja. Kinnisvara soetamisel tuntakse garaaži vastu huvi pigem panipaiga või oma ruumi nõudvate hobide elluviimise kohana.“
Korteri soetamisel küsitakse garaažiboksi olemasolu järjest vähem ning seoses lammutamisega on garaažide pakkumine langenud. Kinnisvara24 portaalis on aktiivsed 160 garaaži müügi- või rendikuulutust, mida on 0,7 protsenti portaali ligi 23 tuhandest pakkumisest. Kuulutajad pakuvad nii parkimiskohti kui garaaž-töökodasid. Kõige odavamalt saab üürida garaažiboksi Kohtla-Järvel Kalevi tänaval, kus ruutmeetri hind ühes kuus on 0,5 eurot ruutmeetri kohta. Enim maksab garaaž Tallinna kesklinnas Narva maanteel, kus ruutmeetri üürihind on 12,5 eurot.
„Otsitakse garaaže, mis sobivad muusikastuudioks, õllepruulitöökojaks või autopesula rajamiseks. Samuti pakub garaaž kohta tehnikale, mida suvilasse talveks jätta ei tihka, nagu murutraktor, niiduk või mootorratas ja hooajaliste esemete hoiustamiseks nagu autorehvid, grill, lumelabidad ja kelgud,“ loetles Tammeorg.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Harjumaal otsib rentnikku või omanikku 131 garaaži, Tartumaal 24, Ida-Virumaal 7 ja Pärnus 6 garaaži.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.