Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kinnisvaraturg mais rahunes. Aga vaid statistiliselt
Märtsi ja aprillikuu vahespurdi järel saabus mai esimeste soojemate ilmadega kergekinnisvaraturu rahunemine. Mõnevõrra madalamad arvud olid peamiselt tingitud eelmiste perioodide kõrgest võrdlusbaasist, mitte aga kinnisvaraturu jahenemisest, kirjutab analüütik Igor Habal Uus Maa Kinnisvarabüroo blogis.
Mais sõlmiti üle kogu Eesti esialgsetel andmetel 1772 korteriomandi ostu-müügitehingut, mida oli ca 200 võrra vähem kui märtsis ja aprillis, ent rohkem kui jaanuaris või veebruaris. Tulenevalt uusarendusturu väiksusest, mis teeb selle turu omakorda sesoonseks, oli kallimate piirkondade osakaal veidi väiksem, mistõttu tegi kerge jõnksu allapoole ka tehingute mediaanhind (mais 1310 EUR/m2, eelnevatel kuudel pigem 1350 ja 1400 EUR/m2 vahel). See näitaja on viimase aasta jooksul püsinud ühtlasel tasemel, viidates kinnisvarahindade kasvu pidurdumisele, ehkki tänased pakkumishinnad toovad ka selle arvu lähiajal ülespoole.
Aasta esimese viie kuuga on sõlmitud 8992 tehingut (-95 võrreldes 2018. aasta sama ajaga), nende tehingute mediaanhind oli 1366 EUR/m2 (+20 EUR/m2).
Suuremad linnad liikusid eri suundades
Kui tavaliselt tasub suuremaid tõuse või langusi otsida Tallinna uusarendustest, siis seekord oli pealinna turg stabiilsuse etalon. Esialgsetel andmetel sõlmiti mais 747 ostu-müügitehingut, mis jääb üsna tänavuse aasta kuu keskmise tulemuse juurde (parimal kuul ehk märtsis sõlmiti 823 tehingut, halvimal kuul ehk veebruaris 701 tehingut).
Tehingute mediaanhind on Tallinnas endiselt väga kõrge. Mais oli mediaanhind 1813 EUR/m2 ning viimase kuue kuu jooksul on vaid ühes kuus jäänud see alla 1800 EUR/m2.
Tartu korteriturg langes. Kui aprillis sõlmiti Tartus 182 tehingut, siis mais esialgsetel andmetel 138 tehingut, mis viitab suurele uusarenduste mahule eelmisel kuul ning vastupidisele efektile nüüd.
Tartu näitajad peegeldavad üsna hästi uusarendusturu arengut väljaspool Tallinna, kus tulenevalt väiksematest mahtudest ei ole tehingud jaotud aasta peale ühtlaselt laiali, vaid võimendavad teatud kuude näitajaid.
Näiteks tänavu on Tartus aasta esimese kuuga sõlmitud vastavalt 123, 122, 166, 182 ja 138 tehingut. Teistest eristuvad selgelt märts ning eriti aprill, kui sõlmiti praktiliselt enam kui 50 tehingut rohkem kui kolmel vähemaktiivsemal kuul.
Ka tehingute mediaanhind on tänavu kõrgeim olnud just märtsis ja aprillis (vastavalt 1441 ja 1449 EUR/m2), samas kui jaanuaris või mais oli tehingute mediaanhind ligi 100 EUR/m2 ja isegi enam madalam. Kuigi mai kohta puuduvad veel üksiktehingud, võib arvata, et korterite esmamüük jäi aasta esimese kahe kuu tasemele.
Pärnusse tõi kevad kaasa tehingute aktiivsuse kasvu – kui aasta esimesel kolmel kuul jäi korteritehingute arv 56 ja 64 vahele, siis aprillis sõlmiti 24 uusarendustehingu toel juba 101 tehingut ning mais 81 tehingut. Aastases võrdluses toetab tänavuse aasta kasvu eelmise aasta madal võrdlusbaas – aasta esimese viie kuuga on Pärnus sõlmitud 361 ostu-müügitehingut, mida on 30 võrra enam kui mullu samal ajal. Tehingute mediaanhind oli enam kui 50 EUR/m2 võrra kõrgem, mullu 1185, tänavu 1239 EUR/m2).
Narva turu kohta on paslik kasutada mugandatud hüüdlauset „Idarindel muutuseta“. Mais sõlmiti 56 korteri ostu-müügitehingut, mis, kui erandlik aprill välja arvata, jäi sellise tasemele nagu ta on viimased aastad olnud. Tehingute mediaanhind oli Narvas 391 EUR/m2 ning aasta esimese viie kuuga on Narva võrreldes mullusega veidi toibunud – sõlmitud on üle 30 tehingu enam.
Nii Narva kui Pärnu parimad ajad jäid moodsa kinnisvaraturu kontekstis eelmisesse kümnendisse – siis võis Pärnu uhkustada mediaanhinnaga, mis oli isegi Tartust kõrgem, Narvas oli tehingute mediaanhind 2007. aastal aga 841 EUR/m2, mis täna tundub täiesti ulmelise arvuna.
Seotud lood
Autokeskuse sisekliima peab toimima märkamatult. Mugav temperatuur, töökindel jahutus ja energiatõhus küttesüsteem mõjutavad iga päev nii klientide esmamuljet kui ka töötajate heaolu ning hoone kasutuskulusid. Kolm Eesti autokeskust kinnitavad, et erinevate tehniliste lahendustega on võimalik eesmärk saavutada – luua töökindel, nutikalt juhitav ja energiasäästlik sisekliima.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Vaata, mis selgub analüütilisest võrdlusest - olukord on reljeefne
4
Viimased uudised
Vaata, mis selgub analüütilisest võrdlusest - olukord on reljeefne
Konverentsid
Hetkel kuum
Vaata, mis selgub analüütilisest võrdlusest - olukord on reljeefne
Laekus 101 tööd. Uuri, mida esitas võitja ja mida esitasid teised võistlejad
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele