Üürihindade kasv ületab kinnisvara üldise hinnakasvu

Üürihindade tempokas suurenemine ja kinnisvarade üldise hinnakasvu aeglustumine on loonud olukorra, kus üüritootlused on asunud taas kasvama, märgib Arco Vara oma analüüsis. Kui Tallinnas teenib üürikorteri ostuhinna tänasel hetkel tagasi keskmiselt 16 aastaga, Tartus 14 aastaga, siis näiteks Rakveres ja Viljandis 11 aastaga.

Väikelinnades on üüripakkumiste arv, kasvanud nõudluse tõttu, endiselt väga madal, mistõttu oodatakse mitmes piirkonnas riiklike üürielamute rajamisega alustamist, seda rohkem just alla 10 000 elanikuga keskustes, kus üüriinvesteeringute tegemine on erasektori poolt väga tagasihoidlik. Probleem investeeringute tegemisel ei ole siiski mitte otseselt investorites endis vaid investeeringute tegemiseks vajaliku laenuraha piiratud pakkumine.

Väikelinnades aktiivne üüriturg lähitulevikus püsib, sest aktiivne tööturg on elanikkonna väljavoolu Tallinnasse takistamas, kuid kinnisvara on suurele hulgale elanikkonnast siiski isegi pangalaenuga soetamiseks liialt suur väljaminek, või ei ole laenukliendid pankade silmis laenukõlbulikud.

Kui väikelinnades on turuaktiivsuse vahepealsele langusele järgnenud pakkumiste arvu suurenemine ning madalama hinnaklassiga varade osas valikuvõimaluste paranemine, siis Tallinnas on ehitusaktiivsuse taandumisega paralleelselt hetkel märgata, et aktiivsete pakkumiste arv langeb tunduvalt kiiremini kui turuaktiivsus. Viimane soodustab aga Tallinnas ennekõike hinnakasvu jätkumist, seda nii järelturul kui ka uute korterite osas. Kinnisvaramaaklerid ootasid 2019. aastaks turusituatsiooni, kus aktiivne ehitustegevus jätkub ning turuaktiivsuse alanemise taustal samaaegselt pakkumiste arv suureneb, mis oleks soodustanud müügivahendusse saadavate varade arvu kasvu, kuid seda ei ole juhtunud.