Rain Pärn • 16 september 2019

Kuidas kodu targaks muuta ja milliseid eeliseid see loob?

Kui veel neli-viis aastat tagasi olid kodudes kasutusel üksikud nutilahendused, siis täna näeme uusarendustes terviklikke targa kodu süsteeme, mis võimaldavad pea kõik kodused toimingud automatiseerida. Miks said kodud äkki “targaks” ja kuidas aitavad nutilahendused koduomanike igapäevaelu lihtsamaks muuta, selgitab Metro Capitali juhatuse liige Rain Pärn.

Targa kodu süsteemiga saab juhtida valguslahendusi sobivaks stseeniks. Näiteks, kui tahad teha kodus filmiõhtu, siis saab nupule vajutusega sisse lülitada kinostseeni, mis seadistab valguse toas miinimumini. Eraldi eelprogrammeeritud stseenid võivad olla ka näiteks peo, söögitegemise jne jaoks. Samuti saab ka valida värve.   Foto: Helis Mahmastol

Veel mõned aastad tagasi oli Eesti kinnisvaraturul väljend tark kodu pigem unistus kui reaalsus. Tänaseks on see kanda kinnitanud ja nutilahendused on teinud arengus suure hüppe edasi, muutudes elamuarenduses unistusest reaalseks käega katsutavaks ning korralikult toimivaks lahenduseks. Tark kodu ehk nutikodu on üks tervik, mis hõlmab väga erinevaid tehnoloogilisi süsteeme, näiteks arvestite automatiseeritud näidud, kütte- ja jahutuse ning ventilatsiooni juhtimine, fonoluku süsteem, valgustuslahendused jms.

Kui gaasinäit jäi jälle saatmata ehk kasutusmugavuse tippklass

Üks peamisi ja kõige levinumaid põhjuseid targa kodu lahenduste kasutamiseks on see, et nutilahendus võimaldab kodu hoopis mugavamalt ning säästlikumalt kasutada. Üks populaarsemaid funktsionaalsusi on sisekliima juhtimine, mida me kinnisvaraarendajana ka oma uusarendustes koduostjatele juba standardlahendusena pakume. Lisaks on sagedasti kasutatav võimalus see, et saab välisukse juures tehtud fonoluku kõned suunata oma nutiseadmesse või automatiseerida arvestite näitude kogumise ja kuvamise. Viimase puhul saab näidud edastada haldusfirmale, kus ka arvete loomine on automatiseeritud. Seeläbi on haldusteenuse kuutasu võimalik pakkuda soodsamalt kui hoonetes, kus selline funktsionaalsus puudub. Samuti jääb ära kellegi nüri töö arvestite näitude kogumisel või nende Excelis kokku arvutamisel. Nii ei pea iga kuu lõpus oma pead vaevama sellega, kas vee-, gaasi- või elektrinäit ikka said õigeaegselt esitatud ja koduomanikud saavad selle ajaga midagi kasulikumat ette võtta.

Säästab aega ja on ka rahakotisõbralik

Ühest küljest on nii kliimalahendus kui ka automatiseeritud näitude saatmine koduostjale mugav ja ajasäästlik, kuid teisalt annab see ka parema ülevaate majapidamiskuludest ning võib aidata raha kokku hoida. Näiteks saab kodust eemal olles nupule vajutusega viia ventilatsiooni-, kütte- ja jahutussüsteemide töö miinimumini ning reaalajas arvestite näite jälgides kontrollida, kas esitatavad kommunaalarved on ikka korrektselt kokku arvutatud. Praktika näitab, et alati see nii ei ole. Seetõttu annab nutikodu lisaks kasutusmugavusele ka läbipaistvuse.

Kui palju iga ruutmeetri kohta selline elukorraldus rahalist kokkuhoidu toob, on keeruline välja tuua, kuna see sõltub mitmetest kasutusparameetritest. Kuid kuni paarsada eurot aastas on võimalik kokku hoida juba üksnes ventilatsiooniseadme vajaduspõhise juhtimisega, eeldusel, et ollakse tihti kodust eemal. See on ühe majapidamise kohta mitme aasta peale juba märkimisväärne rahaline võit, mis võrdub näiteks lennupiletite hinnaga mõnda Euroopa riiki.

Nii suurperele kui ka tehnoloogiafännile

Nutikodu lahendus peaks olema loodud kasutajale mõeldes ja dialoogis kasutajaga. Targa kodu lahendus sobib nii lihtsamate vajadustega, kuid mugavust hindavale inimesele, kui ka nõudlikumale maitsemeelele. Komponente enda vajaduse järgi kokku sobitades on võimalik luua just sellise funktsionaalsusega süsteem, mis konkreetsele kasutajale väärtust loob. Väärtus võib olla ajaline ja/või rahaline kokkuhoid või pakub see hoopis riskide maandamist või kasutusmugavust.

Näiteid on mitmeid. Kui näiteks leibkonnaliikmed tihti reisivad, on targa kodu lahendusest väga palju kasu. Sageli kodust eemal olev koduomanik võidab kommunaalkuludelt, kui kasutab nn kodus- või eemalolekurežiimi. See võimaldab reguleerida näiteks küttesüsteemi või lülitada eemaloleku ajaks välja ventilatsioonisüsteem. Lastega peredes aga saab vanem kodust eemal olles nutitelefoni abil avada välisukse, kui lapsel on võtmed maha ununenud. Või siis saab ema lastele süüa tehes köögis kivitasapinna sisse integreeritud nupu vajutamisel avada ukse, kui fonoluku kõne kohta ilmub märguanne köögi seinal olevale iPadile.

Ka tehnoloogiahuviliste jaoks loovad innovaatilised nutilahendused palju mänguruumi. Näiteks saab seadmed seadistada nii, et ruumi valgus jälgib päikeseloojangu toone, häälkäsklusega võib juhtida kinotoa projektoriekraani või hoopis saunaruumi kerist, tubadesse on võimalik muusikat mängima panna oma nutiseadme Spotifyst. Oma kogemusest tean, et väga mugav funktsioon on öö- ja päevarežiim, kus nupule vajutusega saab kodu lülitada öörežiimi, mis sulgeb kardinad ja kustutab üleliigsed valgustid. Lisaks saab öösel magamistoast kindlat rada pidi tualetti liikudes valgutuse sisse lülitada liikumisandurite abil – öine valgusrežiim on dimmerdatud ehk reguleeritava valgustugevusega. Need on ohutuks liikumiseks piisavad, kuid ei ärata samal ajal ööund magavat kaasat. Hea emotsiooni tekitab ka see, kui ärkad magamistoas, kus äratuskella asemel hakkab ruum vaikselt valgemaks muutuma, seejärel liigub eest aknakate ja hakkab mängima lemmikmuusika.

Tulevikukodud näotuvastusega ning ilma lülititeta

Koos tehnoloogia arenguga kasvab kindlasti ka nutikodude hulk. See tuleneb tehnoloogilise innovatsiooni s-kõverast – mida rohkem leiab tehnoloogia kasutust, seda soodsamaks see muutub ning ühel hetkel saab sellest uus turustandard ka soodsama hinnaklassiga elamuarendustes. Kui veidi fantaseerida ja tulevikku vaadata, usun, et üsna pea kaovad lülitid ennekõike sanitaarruumidest ja seejärel tervest kodust, ukselukkude või sõrmejäljelugejaga ukselukud asenduvad näotuvastusega. Pikemas perspektiivis arvan, et seadmed saavad käsklused mitte meie hääle kaudu, vaid piisab mõtlemisest ning ruume ei ole vaja kütta alades, kus inimesed ei viibi. Sellist lahendust olen mõne aasta eest näinud ka Veneetsia arhitektuuribiennaalil, kus lakke paigaldatud paneelid kütsid ruumi inimese liikumise järgi üksnes selles piirkonnas, kus asuti.

Tulevik on väga põnev ka tehisintellekti, virtuaal- ja liitreaalsuse valdkonnas, mis tõotavad meie kasutajakogemust oluliselt muuta mitte üksnes kodus, vaid mistahes kohas viibides. Kindlasti on siin oma roll ka kinnisvaraarendajatel – tulevikku vaatamine ja kliendi ootustele vastamine aitab innovaatilised lahendused kiiremini ka Eesti kodudesse tuua.

Tänased levinumad targa kodus lahendused on:

sisekliima juhtimine (küte, jahutus, ventilatsioon);

arvestite näitude ja tarbimisajaloo kuvamine nutiseadmes;

fonoluku kõne nutiseadmesse suunamine;

valgustuse juhtimine;

aknakatete juhtimine (kardinad, rulood, päikesekaitsed);

erinevad andurid (veeleke, CO2 põhine ventilatsiooni juhtimine, valveandurid);

valvekaamerate juhtimine;

elektriauto laadija juhtimine;

valvesüsteemi integreerimine nutikoduga;

nutikodu kõikide funktsioonide hääljuhtimine;

erinevate süsteemide häirete kuvamine nutiseadmes (nt ventilatsiooniseadme filter vajab vahetamist).

Foto: Helis Mahmastol
Jaga lugu:
KINNISVARA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kinnisvarauudised igal nädalal enda postkasti.

Kinnisvara.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhituse ja kinnisvara konverentside korraldajaTel: 58 552 554
Kristi Kool
Kristi KoolKinnisvarauudised.ee toimetajaTel: 53 003 098
Rivo Habakuk
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 56 861 806