Tallinna eluaseme taskukohasus selle aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga langes, kuna pealinlaste palgakasv oli kinnisvarahindade kasvust aeglasem. Samas on taskukohasus aastate 2016 ja 2017 tasemega üsna sama.
vaade Tallinnale
  • vaade Tallinnale
  • Foto: Andras Kralla
Tallinna korterite keskmise ruutmeetri hinna ja netopalga suhe püsib juba kuuendat aastat võrdlemisi stabiilsena – ühe ruutmeetri eest tuleb maksta 1,5-kordne netopalk.
Esimesel poolaastal oli Tallinna korterite keskmine ruutmeetri hinnakasv 4,8 protsenti. Aeglasem hinnakasv eelmise aasta sama ajaga võrreldes oli ootuspärane, kuna majapidamiste vähenenud kindlustunne lähiajal eluaset osta või ehitada viitab mõnevõrra madalamale nõudlusele. Hinnakasvu mõjutab ka uute korterite osakaal tehingutes, mis teises kvartalis langes ja moodustas 24% kõikidest tehingutest (27% esimesel poolaastal). Pealinlaste netopalga kasv oli aga 3,9 protsenti, mis on oluliselt aeglasem, kui aasta tagasi, mil netopalk tõusis suuresti tänu tulumaksureformile.
KUIDAS ARVUTATAKSE ELUASEME TASKUKOHASUST?
Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi aluseks on leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.
Aktiivsus Tallinna elukondlikul kinnisvaraturul langeb

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele