Trammiliikluse edasiarendus tõotab magusaid kinnisvara hindasid

Trammiliiklust ümbritsevad piirkonnad muudab atraktiivseks sinna tekkiv sotsiaalne ruum, mis võimaldab inimestel omavahel rohkem suhelda. „Kui Telliskivi loomelinnakust liiguks läbi magistraal, siis ei istuks seal keegi," tõdes Harjumaa Omavalitsuste Liidu nõunik Kaarel Kose Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Nii on trammiliinist huvitatud näiteks Viimsi, Maardu, Rae, Jüri, Peetri ja Tabasalu. „Inimesed tahavad samasugust kiiret ühendust, nagu on täna rongide näol olemas Sakus,“ rääkis Kose. Tema visiooni kohaselt võiks Tallinnat lähiümbrusesse jäävate valdadega ühendada kiire trammiliiklus. „Poleks üldse halb, kui Tallinna–Tartu maantee ääres hakkaks liikuma tramm kiirusega 90km/h.“

Kose tõi välja, et kinnisvara hinda mõjutab eelkõige selle asukoht, aga ka ümbritsev keskkond. „Kui massitransport on hästi korraldatud, on see loomulikult meeldiv ja tõstab hinda,“ oli ekspert veendunud.

Samas on teed plaanitud valmis ehitada aastaks 2050, mis tähendab, et selleks on aega 30 aastat. Kose sõnul on võimalik suunata täna inimeste poolt autodesse investeeritav ressurss just trammiliiklusesse. „Täna oleme autostuv linn, mis on väga koormav teedeehitusele ja linnaruumile – Harjumaal pannakse 2 miljardit eurot aastas sellele, et autoga sõita. Kui ühistransport pakuks paremat alternatiivi, poleks selle raha sinnasuunamine probleem,“ nägi ta rahastusprobleemile lahendust. „Kõik inimesed saaksid siis muretult ühistranspordiga ukseni.“

Kose sõnul toetab trammivõrgu arendamise koormuse jagamist linnakodanikuga ka Põhjanaabrite näide. „Seal maksab veidi üle poole kokkuvõttes kasutaja,“ sõnas ta.

Samuti näeb Kose, et teatud vahendid trammiteede edasiarendamiseks on võimalik saada Euroopa kliimameetmete kaudu. „Aga eks see kõik ole poliitiline otsus – linnapea peab otsustama, et ta tahab arendada ühistransporti,“ märkis Kose.