Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaido Jõeleht Äriplaanil: omanik vaadaku peeglisse
Kinnisvaraarendaja Kaamos Groupi asutaja ja omanik Kaido Jõeleht ütles konverentsil Äriplaan, et omanikud ei saa süüd veeretada juhtidele.
"Sageli süüdistame omanikena, et juht ei saanud hakkama, aga tegelikult peame ise vaatama peeglisse ja tunnistama, et meie tegime sellise valiku," lausus Jõeleht.Jõeleht otsis mõnda aega ka uut tegevjuhti, selles ametis on nüüd Marek Pohla. "Kui ettevõte ei arene, sest juhid on kehvad, siis tuleb midagi muuta," lausus Jõeleht.
"Meie, ettevõtjad, oleme nagu arhitektid majanduses. Me pole populaarsed, aga peame olema eeskujuks. See nõuab tähelepanu inimestele ja ausust," lausus Jõeleht.
Jõelehe kogemus ütleb, et olulised on meeskond, likviidsus ja perspektiiv. Kui ettevõte panna sektordiagrammi, siis suurima osa ehk 49% haukab meeskond, 25% likviidsus ja 10% perspektiiv. Väiksem osa jääb õnnele ja ettevõtlikkusele. Kaamos plaanib järgmisel aastal investeerida umbes 56 miljonit eurot, sellest suurim summa kulub Kaamos Kinnisvarasse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Buumiküsimusest ei saa üle ega ümber
Konverentsipublikut huvitas küsimustevoorus kinnisvaraturu olukord. Kinnisvarabuumi Jõelehe sõnul praegu ei ole – ehitatakse ja müüakse rahulikult. "Ruutmeetrihinnad kukuvad, kui pakkumine ületab nõudmise," rõhutas Jõeleht.
Jõeleht andis järgmiseks aastaks mitu soovitust. Ta soovitab unistada suurelt, aga hinnata perspektiivi realistlikult. Ettevõtte perspektiiv tähendab, et tuleb näiteks selgeks teha, kas ettevõte läheb müügiks. "Peab Eestist kaugemale vaatama, kui kasvada tahad, et väikesest koduturust ei sõltuks," soovitas Jõeleht veel. "Soovitan võtta tiivad selga ja lennata kaugemale."
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.