Maa-ameti 2019. aasta esimese poolaasta korterituru analüüs näitab, et korterite ostu-müügitehingute koguväärtuse viimaste aastate trend on olnud kasvav, püsides ilma suurte erandlike muutusteta.

- Tartus kerkis meidaanhind 4%. Pildil Ränilinna uusarendus Laseri tänaval
- Foto: Urmas Kirotar
Tehingute koguarv on pärast 2017. aasta kerget langust jäänud püsima stabiilsel tasemel. Korteriomandi ruutmeetri mediaanhind ulatus 1 382 euroni.
Käesoleva aasta esimesel poolel tehti Eestis korteriomanditega 11 331 tehingut, see on 0,9 protsenti rohkem kui aasta tagasi, kuid 0,9 protsenti vähem kui 2018. aasta teisel poolaastal. Tehinguid oli üle Eesti kokku ligi 839 miljoni euro eest, mida on võrreldes aastataguse ajaga ligi 14 miljonit eurot rohkem (+1,7%), võrreldes aga 2018. aasta teise poolega, kasvas tehingute koguväärtus 18 miljoni euro võrra (+2,2%).
Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu sõnul korteriomandite mediaanhinna kasv jätkus, kuid tempo on aeglustunud. „2019 I poolaasta seisuga jõudis korteriomandite mediaanhind järjekordselt kõrgemale tasemele kui eelnevatel perioodidel – ruutmeetri hind ulatus 1 382 euroni. See hind on tõusnud, aga tagasihoidlikult, võrreldes aasta tagasi sama ajaga püsib ruutmeetri mediaanhind 1,2 protsenti kõrgemal ning eelmisest poolaastast kõigest 0,9 protsenti kõrgemal,“ lisas Nõupuu ning tõi välja, et korteriomandite mediaanhinna kasvu aeglustumise taga on ühe põhjusena esmamüükide osakaalu vähenemine, mille kõrgem hinnatase on statistiliselt mediaanhinna kasvu mõjutanud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Väike langus Ida-Virus
Lõviosa, 83 protsenti korteriturust asub Harju, Tartu, Pärnu ja Ida-Viru maakonnas ning 54 protsenti kolmes maakonnakeskuses – Tallinnas, Tartus ja Pärnus.
Tallinnas oli korteriomandite mediaanhind 2019 I poolaastal 1 862 €/m2 ning kasv aastases võrdluses 5,1 protsenti. Harju maakonna korteriomandite ruutmeetri mediaanhind oli 2019 I poolaastal 1 758 eurot, aastane kasv sealjuures 3,9 protsenti.
Tartu maakonnas oli 2019 I poolaastal mediaanhind 1 352 €/m², mis on 1,7 protsenti kõrgem kui eelmise aasta samal perioodil. Maakonnakeskuses Tartu linnas kujunes analüüsiperioodil mediaanhinnaks 1 437 €/m2, mis on 4 protsenti kõrgem kui aasta tagasi.
Pärnu maakonna korteriomandite mediaanhinnaks kujunes 1 056 €/m2, mis on 5,8 protsenti kõrgem kui aasta tagasi. Maakonnasiseselt oli kõrgeim mediaanhind keskuses Pärnu linnas – 1 270 €/m2, püsides aastatagusest ajast 6,1 protsendi võrra kõrgemal.
Ida-Viru maakonna korteriomandite mediaanhinnaks kujunes 205 €/m2, s.o ligi 2 protsenti madalam kui aasta tagasi samal perioodil. Maakonnasiseselt on kõrgeim hinnatase Narva-Jõesuu linna omavalitsuses, kus oli eluruumina võõrandatud korteriomandite mediaanhind 635 €/m2.
Seotud lood
Kinnisvarahindade tõustes ja ettevõtete kontorivajaduste muutudes otsitakse üha nutikamaid viise uute vajadustega kohanemiseks. Hästi läbimõeldud sisekujundus võib muuta isegi vähesed ruutmeetrid funktsionaalseks ja inspireerivaks ruumiks. Vestlesime IKEA ärikliendiosakonna juhi Kärilin Kuhlapiga, et uurida, kuidas luuakse sisekujunduslahendusi üürikorteritesse ja mitmeotstarbelistesse kontoritesse. Samuti arutasime, miks on levinud, kuid ekslik arvamus, et sisekujundus on väikese või keskmise suurusega ettevõtete jaoks liiga kallis.