Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uuring: eestlased muretsevad kõige rohkem oma kinnisvara pärast
„Viie aasta statistikat võrreldes näeme selgelt, kuidas eestimaalaste õnnetuste kartus on stabiilselt kõigis kahjujuhtumite liikides langenud,“ rääkis ERGO kahjukäsitlusvaldkonna juht Caterina Lepvalts. Erinevate õnnetuste juhtumist kardavad siiski kõige rohkem naised.
Kõige rohkem kardavad uuringus osalenud inimesed, et nende kinnisvara saab kannatada või põleb maha. „Kodu on eestimaalase jaoks väga oluline ning ja seda, et koduga võiks midagi juhtuda, kardetakse isegi rohkem kui tänaval röövimise ohvriks langemist. Kinnisvarale tekitatud kahju pärast kardavad ligi pooled eestimaalased, samas röövimist pelgab 27 protsenti vastanutest,“ sõnas Lepvalts.
Enim kardetud juhtumite hulka kuulub ka murdvargus: koju sisse murdmist pelgab 43 protsenti vastanutest. „ERGO kahjukäsitluse statistika põhjal võime aga inimesi rahustada, et enam levinud koduga seotud kahjujuhtumid on seotud hoopis veekahjudega, olgu siis põhjuseks purunenud toru või läbi laskev katus,“ selgitas kahjukäsitlusvaldkonna juht.
Enim on viimase viie aasta jooksul langenud hirm jalgrattavarguse ees: 37 protsendilt 24 protsendile „Kõige vähem kardetakse, et varastatakse ära jalgratas ja kõige rohkem tuntakse muret isikliku vara lõhkumise või kahjustumise pärast,“ sõnas Lepvalts.
Mitmed küsitlusele vastanute hirmud on seotud autodega. „Kui autovargust kardab 25 protsenti inimestest, siis autoga õnnetusse sattumist lausa 44 protsenti eestimaalastest,“ ütles Lepvalts. Viis aastat varem olid protsendid vastavalt 32 ja 49.
„Kahjuks teevad inimesed väga vähe, et end kardetud ohtude eest kaitsta. Kui autosid ja autoõnnetuse tõttu tekkinud võimalike kahjude eest end pigem kindlustatakse, siis ligi pooled kodud on täna Eestis kindlustamata. Paraku on ulatuslike tulekahjude järgselt nii mõnigi pere jäänud ilma ulualuseta,“ rääkis Lepvalts. ERGO kahjukäsitlusstatistika kohaselt juhtub kahju iga 50. kodukindlustuse kliendiga ja iga 20. liikluskindlustuse kliendiga.
ERGO kindlustuse turvalisuse uuring viidi läbi koostöös Läti avaliku arvamuse uuringu keskusega SKDS ning selles osales Eestist, Lätist ja Leedust enam kui 3000 inimest vanusevahemikus 18-74 aastat. Varasemalt on sama uuring läbi viidud 2014, 2015 ja 2017. aastal.
Seotud lood
Kolimine ühest riigist teise on palju enamat kui lihtsalt uue elu alustamine – see on pikk nimekiri küsimustest, muredest ja otsustest, mis algavad juba enne, kui esimene kolimiskast on suletud. Kuhu kõik mahub? Kas mööbel jõuab tervelt kohale? Ja mis saab siis, kui teel juhtub midagi ootamatut? Need on küsimused, mida Meu Express kuuleb iga päev ja millele neil on aastatepikkuse kogemuse toel välja kujunenud kindlad vastused.
Enimloetud
5
6
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Turureha liigub armutult edasi. Kas ehitajate õnn jääb üürikeseks?
A-klassi maja värsked korteriomanikud avastavad alles pärast sissekolimist, et kommunaalkulud võivad olla samasugused või isegi kõrgemad kui vanemates majades.
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Vaata, milline on eluasemeturu mõistlik strateegia ja milla tasub üürihind lukustada.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele