Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinna korteri hind lõi teist kuud järjest rekordi
Novembris maksis Tallinna korteri ruutmeeter keskmiselt 2061 eurot, mis on uus ajalooline hinnarekord, analüüsib Baltimaade suurim kinnisvarafirma 1Partner Maa-ameti tehinguülevaadet.
Noblessneri kvartali müügihinnad on kõvasti üle Tallinna keskmise
Foto: Liis Treimann
1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul jõuab palgatõus kinnisvarasse. “Kui kolmandas kvartalis tõusis keskmine palk 8,2 protsenti, siis jätkub tõmbekeskustes paratamatult kallinemine. Inimesed teenivad rohkem ning ostetavad uuemaid ja kallimaid kortereid, mis viib samuti statistika üles,” rääkis Vahter.
“Kallite korterite müük on tõesti paisu tagant pääsenud. Kui aasta tagasi läksid 200 000 eurot ja kallimad korterid üpris visalt müügiks, siis praeguseks on päris paljud neist ära müüdud. Novembris maksti Tallinnas nii kalleima korteri, eramu kui krundi eest rohkem kui miljon eurot,” ütles Vahter.
Novembris tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1216 ostu-müügitehingut. Kinnisvaratehingute koguväärtus oli 154 miljonit eurot, mis on eelmise kuuga samal tasemel ja kümme protsenti enam kui mullu aasta novembris.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Novembris müüdi Tallinnas 901 korterit, mis on 1,1 protsenti vähem kui oktoobris. Aastatagusega võrreldes tõusis korterite tehinguaktiivsus novembris 6,8 protsenti ning koguväärtus pea veerandi võrra. Pealinna korteri ruutmeetri keskmine hind kasvas kuuga ühe protsendi 2061 euroni. Novembris müüdi kalleim korter enam kui miljoni ning soodsaim 3000 euro eest.
Novembris müüdi Tallinnas 28 hoonestatud elamumaa krunti, mis on nelja võrra enam kui varasemal kuul. Kalleim eramu müüdi 1,3 miljoni ning odavaim 7000 euro eest.
Möödunud kuul läks kaubaks 11 elamumaa krunti, mis on oktoobriga võrreldes kümne võrra vähem. Kalleim krunt maksis 1,4 miljonit ning odavaim 3000 eurot.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.