Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Viivituses olevate eluasemelaenude jääk väheneb oluliselt
2019 III kvartali lõpu seisuga oli tähtajaks tasumata eluasemelaenude jääk Eesti Panga andmetel 176 miljonit eurot. Aastataguse ajaga võrreldes vähenes viivituses olevate eluasemelaenude jääk 32 miljoni ehk 16% võrra.
Ajal, mil viivituses olevate laenude jääk vähenes 16% suurenes kogu eluasemelaenude jääk 520 miljoni ehk 7,0% võrra.
Võlgnevuses olevate laenude puhul vähenes protsentuaalselt enam pikemas viivituse olevate laenude jääk.
Viivituses olevate laenude jäägi vähenemise tulemusena on viivituses oleva eluasemelaenude portfelli osakaal 2,2% kogu eluasemelaenude jäägist. Pikemaajalises ehk üle 60 päeva viivituses on vaid 0,3% eluasemelaenudest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Võrdlusena olgu toodud, et näiteks majanduse üldseisu mõttes üsna mõistlikul 2012. aastal oli viivituses 8% eluasemelaenudest. Neist üle 60 päeva viivituses 4,1%.
Laenuvõtjate hea maksekäitumise oluline tagamaa on tugev tööjõuturg ehk kerkiv keskmine palk ja kõrge tööhõive.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.