2019 III kvartali lõpu seisuga oli tähtajaks tasumata eluasemelaenude jääk Eesti Panga andmetel 176 miljonit eurot. Aastataguse ajaga võrreldes vähenes viivituses olevate eluasemelaenude jääk 32 miljoni ehk 16% võrra.
Ajal, mil viivituses olevate laenude jääk vähenes 16% suurenes kogu eluasemelaenude jääk 520 miljoni ehk 7,0% võrra.
Võlgnevuses olevate laenude puhul vähenes protsentuaalselt enam pikemas viivituse olevate laenude jääk.
Viivituses olevate laenude jäägi vähenemise tulemusena on viivituses oleva eluasemelaenude portfelli osakaal 2,2% kogu eluasemelaenude jäägist. Pikemaajalises ehk üle 60 päeva viivituses on vaid 0,3% eluasemelaenudest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Võrdlusena olgu toodud, et näiteks majanduse üldseisu mõttes üsna mõistlikul 2012. aastal oli viivituses 8% eluasemelaenudest. Neist üle 60 päeva viivituses 4,1%.
Laenuvõtjate hea maksekäitumise oluline tagamaa on tugev tööjõuturg ehk kerkiv keskmine palk ja kõrge tööhõive.
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?