Eesti korteritehingute keskmine hind 2019. a oli maa-ameti andmetel 1311 €/m². Eelmise aastaga võrreldes kasvas see näitaja 5,6%. Sellist kinnisvaratehingute kallinemist võib pidada mõõdukaks.
Tallinna 2019. a korteritehingute keskmine hind 1978 €/m² oli eelmisest aastast 7,2% kõrgemal. Tallinna kiirema hinnakasvu põhjus peitub taas suures uute korterite tehingute osakaalus, mis kergitab tehingute koguarvu keskmist hinda.
Seega ei tähenda Tallinna 7,2-protsendiline tehinguhindade kallinemine, et samaväärse korteri hind oleks sel määral kasvanud. Pigem võib kinnisvara väärtuse suurenemiseks hinnata 3-6%.
Arvestades, et korteritehingute kallinemine ja kinnisvara väärtuse kasv jäävad keskmise palga kerkimisega samasse suurusjärku, ei saa me rääkida olulisest või kiirest kinnisvara hinnatõusust. Palgad ja kinnisvara hinnad kerkivad samas rütmis ja samas tempos ning hinnad ei jookse ostjatel eest ära. See on aidanud ja aitab jätkuvalt hoida turgu aktiivsena ehk korteritehingute arvu kõrgel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Üks suurimaid väljakutseid, millega korteriühistud ja ettevõtted tihti kokku puutuvad, on hoonete tehnosüsteemide järjepidev hooldamine. Hoonetes on sageli väga palju erinevaid ning vajalikke süsteeme – küttesüsteemid, ventilatsioon, vesi ja kanalisatsioon –, mille kõikide regulaarne kontrollimine, hooldamine ja parendamine on tõrgete vältimiseks äärmiselt oluline.