Eesti korteritehingute keskmine hind 2019. a oli maa-ameti andmetel 1311 €/m². Eelmise aastaga võrreldes kasvas see näitaja 5,6%. Sellist kinnisvaratehingute kallinemist võib pidada mõõdukaks.
Tallinna 2019. a korteritehingute keskmine hind 1978 €/m² oli eelmisest aastast 7,2% kõrgemal. Tallinna kiirema hinnakasvu põhjus peitub taas suures uute korterite tehingute osakaalus, mis kergitab tehingute koguarvu keskmist hinda.
Seega ei tähenda Tallinna 7,2-protsendiline tehinguhindade kallinemine, et samaväärse korteri hind oleks sel määral kasvanud. Pigem võib kinnisvara väärtuse suurenemiseks hinnata 3-6%.
Arvestades, et korteritehingute kallinemine ja kinnisvara väärtuse kasv jäävad keskmise palga kerkimisega samasse suurusjärku, ei saa me rääkida olulisest või kiirest kinnisvara hinnatõusust. Palgad ja kinnisvara hinnad kerkivad samas rütmis ja samas tempos ning hinnad ei jookse ostjatel eest ära. See on aidanud ja aitab jätkuvalt hoida turgu aktiivsena ehk korteritehingute arvu kõrgel.
Seotud lood
Kinnisvara omaniku peamine eesmärk on saavutada oma varalt maksimaalne tulu. Selleks, et vara säilitaks oma väärtuse ja toimiks tõhusalt aastaid, on vajalik selle regulaarne ja professionaalne korrashoid. Kinnisvara korrashoiuga tegelevad mitmesuguse pädevusega spetsialistid, sealhulgas haldus-, hooldus-, maakler-, õigus- ja remonditeenuste pakkujad. Millised on aga kinnisvaraga tehtavad suurimad vead ning kuidas neid vältida?