Eesti korteritehingute keskmine hind 2019. a oli maa-ameti andmetel 1311 €/m². Eelmise aastaga võrreldes kasvas see näitaja 5,6%. Sellist kinnisvaratehingute kallinemist võib pidada mõõdukaks.
Tallinna 2019. a korteritehingute keskmine hind 1978 €/m² oli eelmisest aastast 7,2% kõrgemal. Tallinna kiirema hinnakasvu põhjus peitub taas suures uute korterite tehingute osakaalus, mis kergitab tehingute koguarvu keskmist hinda.
Seega ei tähenda Tallinna 7,2-protsendiline tehinguhindade kallinemine, et samaväärse korteri hind oleks sel määral kasvanud. Pigem võib kinnisvara väärtuse suurenemiseks hinnata 3-6%.
Arvestades, et korteritehingute kallinemine ja kinnisvara väärtuse kasv jäävad keskmise palga kerkimisega samasse suurusjärku, ei saa me rääkida olulisest või kiirest kinnisvara hinnatõusust. Palgad ja kinnisvara hinnad kerkivad samas rütmis ja samas tempos ning hinnad ei jookse ostjatel eest ära. See on aidanud ja aitab jätkuvalt hoida turgu aktiivsena ehk korteritehingute arvu kõrgel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Autokeskuse sisekliima peab toimima märkamatult. Mugav temperatuur, töökindel jahutus ja energiatõhus küttesüsteem mõjutavad iga päev nii klientide esmamuljet kui ka töötajate heaolu ning hoone kasutuskulusid. Kolm Eesti autokeskust kinnitavad, et erinevate tehniliste lahendustega on võimalik eesmärk saavutada – luua töökindel, nutikalt juhitav ja energiasäästlik sisekliima.
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis