Kaili Tamm • 4 veebruar 2020

Ehitisregister – kas teadsid, et see on avalik infoaken?

Ehitisregister on olemuselt avalik andmekogu, mis koondab teavet kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta. Nii mõnegi tootmisettevõtte jaoks tuleb üllatusena, et registrist võivad konkurendid ja teised kõrvalised isikud saada infot, mis ei tohiks olla avalik, kinnitab Audium OÜ dokumendihalduse projektijuht Kaili Tamm.

Audium OÜ dokumendihalduse projektijuht Kaili Tamm  Foto: erakogu

Kui kättesaadavad on ehitisregistri andmed?

Vastavalt Ehitisregistri põhimääruse § 39 lõikele 1 on ehitisregistri andmed avalikud, välja arvatud õigusaktides sätestatud juhtudel. Ümberseletatult tähendab see, et hetkest kui dokumendid on ehitisregistrisse kantud, saab igaüks vaadelda kõike seal salvestatut,

Enamjaolt ettevõtjad ja ka eraisikud tunnevad eelkõige muret, et nende äri- või tööstushoonel või eramul oleks nõuetekohane ehitus- või kasutusluba. Kas aga kohalikule omavalitsusele ehitisregistri kaudu esitatu avalik kättesaadavus tulevikus on ehitise omanikule turvaline?

Kohalikul omavalitsusel on kohustus teostada riiklikku järelevalvet, et ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus oleks ohutu, see tähendab ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. Muuhulgas ehitise ja ehitamise ohutus hõlmab ka loodus- ja kultuuriväärtuse kaitset ning asjakohasel juhul ka looma elu ja tervist. Enamjaolt on nõuetele vastavuse tõendamine kirjalikult taasesitatavas vormis (fotod, digitaalsed projektid, joonised jms), mis kohalikult omavalitsuselt registrisse kantuna muutuvad vaadeldavaks kõigile, kes seda soovivad.

Kuidas tagada, et ehitisregistrisse dokumentide kandmise järgselt ei oleks ettevõtja konkurentidel võimalik tuvastada tehnilistelt joonistelt näiteks teatud seadmeid või nende asukohti? Või, et sinu isikuandmed, mida sa ei soovi avaldada erinevatel põhjustel, oleksid kaitstud?

Avaliku teabe seaduse kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks näiteks teabe, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust. Sama seadus sätestab, et teabe üldiseks kasutamiseks andmisel peab olema tagatud isiku eraelu puutumatus, autoriõiguste kaitse, riigi julgeoleku kaitse, ärisaladuse ja muu juurdepääsupiiranguga teabe kaitse. Enne teabe üldiseks kasutamiseks andmist peab teabevaldaja hindama teabe üldisele kasutamisele piirangute kehtestamise vajadust.

Kuidas mitteavalikustada?

Juhul, kui on olemas õigusaktidest tulenev põhjus kasutusloa andmete mitteavalikustamiseks, tuleb esitada kohalikule omavalitsusele vormikohane digitaalselt allkirjastatud taotlus koos kõikide nõutavate dokumentidega ehitisregistri väliselt. Kasutusloa taotluse võib esitada digi- või paberkandjal. Paberkandjal võib kasutusloa taotluse esitada juhul, kui digikandjal esitamine ei ole võimalik. Sellistel tingimustel kannab kohalik omavalitsus kannab loataotluse andmed ehitisregistrisse vastavalt piirangunõuetele.

Andmekandjale või dokumendi kogumile tuleb teha märge „ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS“ või kasutada lühendit AK. Märkele lisatakse teabevaldaja nimi, juurdepääsupiirangu alus, lõpptähtpäev ja vormistamise kuupäev.

Loe lisaks

Milline info vajaks kaitset?

Teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks näiteks:

- teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta;

- teabe tehnoloogiliste lahenduste kohta, kui sellise teabe avalikuks tulek kahjustaks teabevaldaja huve või sellise teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine on ette nähtud eraõigusliku isikuga sõlmitud lepingus;

- teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust;

- teabe, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust.

Isikuandmete kaitse tagamiseks on osad omavalitsused loobunud nõudest esitada kasutusloa menetlusse teenusepakkujate lepinguid (näiteks veevarustus ja reovee ärajuhtimise teenuste ostuleping, jäätmeveo leping) või palutakse need esitada isikuandmed peidetuna.

Niinimetatud registriväline menetlus on kindlasti aeganõudvam ja meie e-ühiskonna mugavusootustega vastuolus nii ehitise omanikule kui ka loa menetlejatele. Siiski tasub põhjendatud juhtudel ehitise omanikel kaaluda oma teabe avaldamist teades, et see on avalikult kättesaadav nii täna kui ka tulevikus.

Tulekul veebiseminar "EHITISREGISTER - ETTEVÕTJA ABILINE

Ehitisregistri arendustööd on nüüd jõudnud uue arhitektuuri ja vundamendi ladumise töödest sellesse faasi, kus muudatused hakkavad juba välja paistma.

Veebiseminaril räägitakse:

Mis on ehitsregistris juba muutunud, mis muutumas?

Kuidas mõjutavad ehitisregistri, e-ehituse platvormi ja 3D kaksiku arendused ettevõtja elu?

Kas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on jätkuvalt ehitussektori tootlikkuse kasvu toetamise kursil?

Veebiseminari viib läbi Majandus-ja kommunikatsiooniministeerumi ehitisregistritalituse juht Taavi Jakobson.

VEEBISEMINAR TOIMUB JUBA 11. VEEBRUARIL! REGISTREERU KUULAJAKS SIIN

Jaga lugu:
Seotud lood
KINNISVARA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kinnisvarauudised igal nädalal enda postkasti.

Kinnisvara.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhituse ja kinnisvara konverentside korraldajaTel: 58 552 554
Kristi Kool
Kristi KoolKinnisvarauudised.ee toimetajaTel: 53 003 098
Rivo Habakuk
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 56 861 806