Millal tuleb ehitise kasutusloa eest maksta 500 eurot riigilõivu?

Kuigi paanika kasutuslubadeta hooneomanike trahvimise ümber vaibus 2020. aasta saabumisega, on ehitisregistri korrektsed andmed hädavajalikud näiteks hoonete ohutuse hindamiseks, kirjutab Audium OÜ dokumendihalduse projektijuht Kaili Tamm, kes annab märtsikuus kinnisvaradokumentatsiooni teemal veebiseminari.

Tõepoolest - Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §26 järgi korrastati ehitisregistri andmed 2020. aasta 1. jaanuariks. Selleks kuupäevaks ehitise andmete puudumine registrist, aga ei tõenda, et ehitis on ebaseaduslik.

Nüüd on vaibunud ka jutud 500-eurosest trahvist. Kordame üle, et 500 eurot ei ole trahv selle eest, et ehitis ei ole ehitisregistris või on nii-öelda kasutusloata. See on riigilõiv ebaseaduslikult ehitatud hoone registrisse kandmise menetlemise eest.

Seega ei nõua ükski kohalik omavalitsus üheltki ehitise omanikult kasutusluba ega sunni tasuma 500 eurot alates 01. jaanuar 2020.a.

Millal riigilõivu maksta tuleb?

Oluline on, et 500 eurot riigilõivu tasub ehitise omanik, kui hakkab taotlema kasutusluba hoonele, mis on ehitatud nii-öelda õigusliku aluseta. Ebaseaduslik on vaid selline ehitis, mis on ehitatud ilma vastava loata ajal, kui loa olemasolu oli nõutav. Näiteks enne 1995. aasta 22. juulit reeglina seda ei nõuet ette ei olnud nähtud.

Näiteks kui on tegemist vana talumajaga, kus pärast 1995. aastat ei ole midagi juurde ega ümber ehitatud, aga ehitisregistris ehitist ei ole või andmed on puudulikud, kannab kohalik omavalitsus hoone registrisse andmete esitamise teatise alusel. Ja see on ehitise omanikule tasuta, see tähendab riigilõivuta.

Kui aga näiteks sellele samale talumajale on eelmisel aastal juurde ehitatud 30. m2 saunamaja ja sellest pole eelnevalt kohalikult omavalitsuselt seadusest tulenevat luba küsitud, on tegemist ebaseadusliku ehitisega. Selle hoone niinimetatud seadustamiseks tuleb menetlemisel tasuda riigilõiv 500 eurot. Samuti on kehtiva seaduse järgselt ebaseaduslik, kui kavatsetakse kohalikku omavalitsust teavitamata hoonesse lisaküttena paigaldada õhksoojuspump või vahetada katusekatte materjali (näiteks niinimetatud eterniitkatuse asemel sileplekk-katus).

Et olla kindel plaanitava ehitustöö seadusekuulekas toimetamises, on kasulik alati enne ehitustööde alustamisest küsida kohalikust omavalitsusest järele kuidas seda on õige teha. Milliseid dokumente vormistada, millises vormis ja kas tuleb tasuda ka riigilõiv.

Mitte lihtsalt kiusuks

Ehitiste omanikele teadmiseks veel, et kohalikul on omavalitsusel ehitusseadustiku kohaselt juba 01.07.2015.a (mitte alates 01. 01. 2020) õigus omavolilise ehitustegevuse puhul sekkuda- nõuda ehitise omanikult selgitusi, vastavat ehitusdokumentatsiooni ja ehitise nõuetele vastavusse viimist. Juhul, kui omanik ei tee koostööd kohaliku omavalitsusega või keeldub ettekirjutuste täitmisest, on õigus määrata ka sunniraha. Kuid seda ei tohi segi ajada ülalmainitud 500 eurose riigilõivuga.

Ehitamise kooskõlastamine kohaliku omavalitsusega ei ole pelgalt riiklik sund. Eesmärk (Ehitusseadustikus tulenevalt) on soodustada jätkusuutlikku arengut ning tagada ohutus, ehitatud keskkonna eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus.

Ja ehitusregistri talituse sõnul - ehitisregistri korrektsed andmed on hädavajalikud näiteks hoonete ohutuse hindamiseks ja selleks, et langetada õigeid otsuseid kütte-, vee- või kanalisatsioonitrasside rajamisel või prügiveo korraldamisel. Ka selleks, et kiirendada ehitustegevust ja vähendada sellest tulenevat ebamugavust (nagu pikalt suletud teed või lõhutud taristu). Niisamuti hoonete ostu-müügi tehingutes informatsiooni kogumiseks. Seetõttu on andmete korrastamine registris väga oodatud. Kuid riik ei ole andmete korrektsuse nõude tagamiseks ette näinud rahalisi sanktsioone.

TULE 18. MÄRTSIL VEEBISEMINARILE "Kuidas vältida ohukohti kinnisvaradokumentide vormistamisel?"

Kuidas oma kinnisvara dokumendid korda saada? Veebiseminaril tehakse kõik puust ja punaselt selgeks!

Kogu info ja registreerimisvormi leiad SIIT.