Autor: Kristel Trell • 5. märts 2020

Külaliskorterite jõuline peatetung võib viia vanalinna getostumiseni

Vanalinna Seltsi juhatuse liige Ville Jehe leiab, et lühimajutuseks pakutavate korterite rohkus hakkab Tallinna vanalinna keskkonda negatiivselt mõjutama. „Majad ja kogukonnad on väikesed, kulud lähevad suuremaks, müra kasvab,” tõi ta välja ETV hommikuprogrammmile „Terevisioon" antud intervjuus.
Ajaloolistesse vanalinna majadesse rajatud külaliskorterid on populaarsed majutus- ja peopaigad.
Foto: Pixabay

„Ühel hetkel võid avastada, et elad justkui hotellis, kuigi ostsid korteri,” märkis Jehe. Seltsi hinnangul elab vanalinnas ligikaudu veidi rohkem kui 2000 püsielanikku, külaliskortereid on aga Tallinnas 4000 ringis ja nende arv kasvab pidevalt. „Kindlasti pole see aga ainult vanalinna probleem, vaid laieneb kogu Eestile” rõhutas Jehe.

Pane tähele!

Kui soovid rohkem teada lühiajalise üüri kohta, siis 30. aprillil toimub seminar Kuidas Airbnb-ga raha teenida? Vaata programmi SIIT.

Ta tõi näite oma kodumajast, kus ühte neljatoalisse külaliskorterisse tuli nädalavahetuseks 15 pidulist. „Mõistagi pole selline olukord võrreldav olukorraga, kui korteris elab tavaline pere.” Jehe sõnul on keeruline külaliskorterite pidajatega ka reeglites kokku leppida. „Planeerime näiteks jäätmeid komposteerida, aga lühimajutuse pidajatega täpseid reegleid korteriühistus kokku leppida on põhimõtteliselt võimatu,” nentis ta.

Külaliskorteritelt saadav tulu kuni kaks korda üüritulust suurem ning see on Jehe sõnul toonud koguni ettevõtteid, kes ostavad kortereid kokku just lühimajutuse pakkumise eesmärgil. „See aga ei lähe kokku Airbnb algse mõttega, et inimene saaks oma korteri, kus ta sees elab, näiteks reisi ajaks välja üürida,” rääkis Jehe.

Jehe toonitas, et selts püüab vältida probleemi eskaleerumist ja varakult lahendusi leida. „Iga elukeskkonna jaoks on ülioluline, et seal oleks haridusasutused, lahti ärid ja elaks püsielanikud, mitte külalised. Kui seda pole, tekivad turvaprobleemid ningkõik see võib pikas perspektiivis viia getostumiseni,” hoiatas Jehe. „Meie lähedalt elab näiteks üks tore pere, kelle majas olevast 14 korterist juba 13 on lühimajutuse pakkujad. Nemad on ainsana jäänud, aga otsivad korterit väljapoole vanalinna.”

Tema sõnul on mitmed linnad üle ilma leidnud probleemile positiivseid lahendusi. „Näiteks Los Angeleses võib lühimajutust pakkuda vaid püsielanik, kes ise ka korteris elab ning seda ka vaid piiritletud päevade jooksul,” tõi ta näite. „Bilbaos aga ei tohi külaliskortereid olla majas rohkem kui üks ning see ei või asuda esimesest-teisest korrusest kõrgemal.” Samuti tuleks Jehe sõnul luua lühimajutuse pakkujate register.

Täispikka intervjuud saab vaadata SIIT.

Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juhtTel: 53330 651
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 5123 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58361 474