Omal ajal ajakirjanduses sajandi projektiks, unelmate city'ks ja pealinna uueks keskuseks tituleeritud Tallinna sadamaala arendust on saatnud algusest peale tülid, kuhu on kistud majanduslik ja poliitiline eliit. On peetud ohtralt kohtulahinguid ja kukutatud valitsusi.

- Hillar Teder ja Taavi Aas Porto Franco nurgakivipeol eelmise aasta augustis.
- Foto: Andres Haabu
Admiraliteedi basseini ala hoonestamise saaga on pea sama vana kui taastatud Eesti Vabariik. 1993. aastal korraldati toonase linnaarhitekti Irina Raua eestvõttel piirkonna arengut käsitlev rahvusvaheline workshop eesmärgiga otsida lahendusi Nõukogude ajal kinnisesse tsooni kuulunud alale. Valmis ka piirkonna arenguplaan, millest sai esimene paljudest arhitektuurilistest visioonidest, mille üle vaieldi pikki aastaid meedias sama kirglikult kui ala omandisuhete üle kohtumajades.
Seotud lood
Vanasadama kinnisvaraarenduse algus pole enam kaugel. Tallinna Linnavolikogu võttis 2. aprillil 2026 vastu Tallinna Sadama kaks detailplaneeringut: „A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala“ ning „D-terminali ja lähiala“, millele Tallinna linn korraldab lähiajal avaliku väljapaneku. Menetluses on veel kolm detailplaneeringut: „Admiraliteedi basseini ümbruse“, „Vanasadama põhjaosa“ ning „Vanasadama lõunaosa“. Lisaks on Tallinna Sadam kaasatud kahe krundiga teisel pool Reidi teed Tuukri tänavaga seotud detailplaneeringusse.