Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tuleohutuse enesekontroll asendub ülevaatusega
Riigikogus on esimese lugemise läbinud tuleohutuse seaduse muutmise ettepanek, mille suurim muudatus on vabastada tööstus- ja tootmishoonete ning büroohoonete omanikud iga-aastasest enesekontrolli tuleohutuse aruande esitamisest ja asendada see tuleohutusülevaatuse kohustusega. Muudatuse vajalikkust selgitab töö- ja tuleohutusalaseid teenuseid pakkuva ettevõtte EOKK koolitaja Kalju Õunmann.
Õunmann selgitab, et seadusemuudatus asendada iga-aastane tuleohutusaruande esitamise kohustus iga kolme aasta tagant toimuva tuleohutusülevaatusega on Siseministeeriumi seletuskirjas põhjendatud sellega, et sel moel muutub objektidel tehtava ülevaatuse kvaliteet senisest paremaks ja andmed, mis Päästeametisse jõuavad, põhjalikumaks.
„Pealegi muudetakse eelnõuga Päästeametiga suhtlemise intervall pikemaks – senise iga-aastase aruande esitamise asemel tuleb tuleohutusülevaatus loetletud objektidel teha kord kolme aasta jooksul,“ ütleb Õunmann
Tuleohutusülevaatuse tegemise eesmärk on tagada vajalik tuleohutuse tase. Selle vahendusel soovitakse tulekahjude arvu nimetatud objektidel vähendada ja seeläbi vähendada ka suuri kahjusummasid. Muudatus tagab objekti valdajale tõhusama kaitse objekti tuleohutuse tagamiseks, selgub seletuskirjast.
„Olgu märgitud, et eelnõu muudatus mõjutab ka nende tööstus- ja laohoonete, büroohoonete ja garaažide valdajaid või omanikke, kes praegu ei koosta tuleohutuse enesekontrolli aruannet, kuid pärast muudatust peavad hakkama korraldama tuleohutusülevaatust,“ rõhutab Õunmann.
Tuleohutusülevaatuse kohustuse kriteeriume välja töötades võeti arvesse Päästeameti soovi saada infot ka nende objektide osas. Selliste ettevõtete kohta puudub Päästeametil praegu põhjalik teadmine tuleohutusnõuete täitmisest, sest olemasoleva personaliga ei suudeta kõigi tööstus- ja tootmishoonete, garaažide ning büroohoonete tuleohutusnõuete täitmist kontrollida.
Aruanne: kas vaid paber?
Õunmanni sõnul toimib praegune enesekontrollisüsteem toimib hästi vaid asutustes, kus tuleohutuse teemat väärtustatakse juhtkonna ja omanike poolt ja kohal on olemas valdkonda hästi tundev isik.
„Pigem on tuleohutusalane olukord Eesti asutustes väga erinev ja nõuetele vastab sageli kõik vaid paberil - Päästeametile esitatavas aruandes on väidetavalt kõik korras, kuid tegelikkuses nii ei ole. Et Päästeameti järelevalve ei jõua igale poole, siis tõendab aruandes toodud andmete kontrollimine vaid seda, et dokumendid on korras, aga mitte seda, kas ka hoone ja sealsete seadmete kasutamine ning tegevused on tuleohutud,“ ütleb ta.
„Samahästi võiks väita, et kui luban, et sõidan autoga nii, et järgin kõiki liiklusreegleid, siis pole vaja lapsele turvavarustust osta. Turvatooli tõhusust ei ole ka võimalik ette hinnata -- õnnetuse korral see võib, aga ei pruugi päästa elu, mis sellele siis raha kulutada?“
Tuleohutusülevaatus tagab, et kolme aasta tagant tuleb valdkonna spetsialist ettevõttesse kohapeale ja kontrollib tuleohutusnõuetele vastavust.
„Enesekontrolliaruanne on siiski vaid paber. Meie kogemuse põhjal võime öelda, et paber kannatab kõike,“ ütleb Õunmann
Hetkel kuum
Näiteks toob ta ettevõtte, mis aastaid on esitanud aruande, märkides, et neil ei ole ventilatsioonisüsteemi, kuigi tegelikult kontori osal on ja tootmises on aspiratsioonisüsteem. „Siiani on nende aruanded Päästeameti poolt kinnitatud ja kõik justkui korras... Kas aga ka tegelikult? Valikute andmine ei paranda olukorda.
Kogenud koolitajana toob Õunmann välja ka terve rea tuleohutusega ja tuleohutuse enesekontrolli aruannetega seotud müüte ja väärarusaamu.
„Peaasi, et aruanne on korras ja õigeks ajaks esitatud. Kustutid on seinal inetud, peidame need kappi ära. Kui tulekahjusignalisatsioonisüsteem annab häiret, tulevad päästjad alati ise kohale. Küll keegi ikka häirele reageerib. Piisab, kui üks inimene (enamasti majandusjuhataja, direktor) oskab ATS-i kasutada. Kui tuletõkkeuks segab igapäevaseid toiminguid, võib selle fikseerida avatud asendisse ükskõik mis vahendiga, küll siis tulekahju korral keegi ukse kinni paneb. Elektrikilbi-, ventilatsiooni-, soojasõlmeruumis on nii palju vaba ruumi, paneme siia oma kola, arhiivi või suitsunurga. Neid ruume me üldse ei kasuta, seal ei pea olema tuleohutusnõuded täidetud,“ loetleb ta.
Põhjaliku ülevaate kavandatavast seadusemuudatusest ja tuleohutusülevaatuse korraldamisest saad 25. augustil toimuval Tuleohutuskonverentsil.
Pane ennast kirja SIIN.
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Enimloetud
2
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
4
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Viimased uudised
Tegelikult on peale Poola Eesti investoritele veel teinegi võimalus
Konverentsid
Hetkel kuum
Kasumitulemused peegeldavad turu jõujoonte ümbermängimist
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Kes moodustavad siin eliidi? Tulemuste võrdlev analüüs ilmestab olukorda.
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele