„Olen seda usku, et igasugune kaubandus tulevikus saab koos töötada ainult mõne teise segmendiga, kas büroo, meelelahutuse või elamispindadega,“ ütleb Baltic Horizon Fondi fondijuht Tarmo Karotam.

- Foto: Innopolis Insenerid
Tema sõnul on kaubanduskeskuse kontsepti planeerimine ja arendus pikk protsess. „Kui USAs olid peale II Maailmasõda baby-boomer´id, riik keerati üha enam super shopping malliks ja kaubanduskeskusi ehitati väga palju, oli nii, et omanik ütles, mina teen siia, keskuse, mina valin rentnikud, siis te kõik tulete niikuinii. Kuskil milleniumivahetusel, kui kaubanduskeskusi oli ehitatud juba päris palju, hakkasid rentnikud vaatama, et neid on tegelikult valikut ja võiks ise vaadata, kus ma geograafiliselt olla. Tallinnas on mikrotasandil sama juhtunud,“ selgitas ta Kinnisvaraarenduse konverentsil 2020.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.