„Olen seda usku, et igasugune kaubandus tulevikus saab koos töötada ainult mõne teise segmendiga, kas büroo, meelelahutuse või elamispindadega,“ ütleb Baltic Horizon Fondi fondijuht Tarmo Karotam.

- Foto: Innopolis Insenerid
Tema sõnul on kaubanduskeskuse kontsepti planeerimine ja arendus pikk protsess. „Kui USAs olid peale II Maailmasõda baby-boomer´id, riik keerati üha enam super shopping malliks ja kaubanduskeskusi ehitati väga palju, oli nii, et omanik ütles, mina teen siia, keskuse, mina valin rentnikud, siis te kõik tulete niikuinii. Kuskil milleniumivahetusel, kui kaubanduskeskusi oli ehitatud juba päris palju, hakkasid rentnikud vaatama, et neid on tegelikult valikut ja võiks ise vaadata, kus ma geograafiliselt olla. Tallinnas on mikrotasandil sama juhtunud,“ selgitas ta Kinnisvaraarenduse konverentsil 2020.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ülemiste City unikaalne asukoht, kus piltlikult öeldes kohtub Eesti Euroopaga ja vastupidi, on muutnud piirkonna nii kohalike kui rahvusvaheliste ettevõtete tõmbekeskuseks. Lähiaastate ambitsioonikad arenguplaanid suurendavad linnaku mõju ja tähtsust mitte ainult majanduses, vaid üha enam ka kohalike elanike ja väliskülaliste jaoks. Samuti algas äsja esindusliku Eesti botaaniku ja ökoloogi Viktor Masingu järgi nime saanud ärihoone ehitus.