Kuidas saada aru, kas kinnisasja käive tuleb maksustada

Sisuliselt loetakse oluliselt ümberehitatud ehitised seega uusehitisteks ja maksustatakse samaväärselt ehitistega, mida varem olemas ei olnud. Eestis sisustatakse olulist ja märkimisväärset muudatust parendamis- ja soetamiskulude kaudu ning ümberkujundatud ehitis loetakse uusehitiseks juhul, kui ümberkujundamisega seotud kulutused ületavad 10% ehitise soetusmaksumusest enne ümberkujundamist. Seda sõltumata sellest, kas ümberkujundamise käigus muutusid ka olemasoleva hoone mõõtmed või ehitustöid tehti üksnes olemasoleva hoone kubatuuri piires.

Maksuvabastust ei kohaldata ka ehitusmaa võõrandamisel. Kui pikka aega oli ehitusmaa mõiste defineeritud kui detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus, siis täna kehtiv käibemaksuseadus loeb ehitusmaaks põhimõtteliselt igasuguse ehitusõigusega kinnisasja, aga ka ehitusõiguseta kinnisasja, mille katastriüksuse sihtotstarve on üle 50% elamumaa või ärimaa. Kehtiva korra kohaselt ei oma seejuures maksustamisel tähendust kinnisasjale rajatud tehnovõrgud ja rajatised – kui varem sai maksuvabalt müüa krunte, millel asusid kasutusele võetud tehnovõrgud, siis täna kehtiva korra kohaselt tuleb sellise ehitusmaa müük kohustuslikus korras maksustada.

Kinnisvaratehingute puhul peab arvestama aga sellega, et maksuvabastus annab enamasti eelise üksnes juhul, kui kinnisasi müüakse lõpptarbijale ning ettevõtjate vahelistes tehingutes võib maksuvabastus siiski tekitada käibemaksu kumulatsiooni. Seetõttu on ettevõtjate vahelistes tehingutes võimalik kinnisasjade käivet vabatahtlikult maksustada ning praktikas on see äriruumide puhul ka üsna tavapärane. Üksnes eluruumi käivet ei ole lubatud vabatahtlikult maksustada.