Rahvaste segunemine on maailmas üha tavalisemaks muutunud ja nii on ka meie Eesti pinda puudutamas välismaalased, kes on tulnud siia õppima või töötama. Üldjuhul soovitakse oma koduriigist eemal olles eluaset uues kohas üürida, mitte osta. Mida tuleb jälgida, kui läheb üürilepingu sõlmimiseks välisriigi kodanikuga? Nõu annab Domus Kinnisvara nooremkonsultant Maarja-Liis Pruuli.
Välismaalaste seaduse alusel on üürileandja kohustatud kontrollima välisriigist tulnud isiku § 289 lg 1 alusel Eestis viibimise seaduslikkust. Kui tulevane üürnik on Euroopa Liidu, Šveitsi või Euroopa Majanduspiirkonna riigi kodanik, võib ta Eestis elada maksimaalselt kolm kuud ilma tähtajalist elamisõigust registreerimata. Juba pikemaajaliseks elamiseks on isik kohustatud oma elukoha registreerima. Selleks, et ta seda teha saaks, on üürnikul oluline saada kehtiv üürileping, kuid sobib ka eluruumi omaniku nõusolek. Kui üürnik on saanud oma elukoha registreeritud, tuleb järgmise sammuna taotleda endale isikutunnistus, mis tõendaks tema Eestis elamise õigust. Isikutunnistus tuleb vormistada endale ühe kuu jooksul pärast elukoha registreerimist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tallinna Kesklinna lähim suur lao- ja tootmispindade piirkond Liiva Keskus kasvab uue kaasaegse lao- ja kontorihoone võrra. 21. mail peeti Liivametsa 5 kinnistule rajatava ligi 3000-ruutmeetrise stock-office tüüpi ärihoone sarikapidu. Tegemist on pikalt ette valmistatud projektiga, mille eesmärk on kujundada Liiva Keskusele esinduslik sissepääs ning pakkuda paindlikke ruumilahendusi ettevõtetele, kes hindavad head asukohta ja kvaliteetset ärikeskkonda.