Üürilepingu sõlmimine teisest riigist tulnud kodanikuga
Rahvaste segunemine on maailmas üha tavalisemaks muutunud ja nii on ka meie Eesti pinda puudutamas välismaalased, kes on tulnud siia õppima või töötama. Üldjuhul soovitakse oma koduriigist eemal olles eluaset uues kohas üürida, mitte osta. Mida tuleb jälgida, kui läheb üürilepingu sõlmimiseks välisriigi kodanikuga? Nõu annab Domus Kinnisvara nooremkonsultant Maarja-Liis Pruuli.
Välismaalaste seaduse alusel on üürileandja kohustatud kontrollima välisriigist tulnud isiku § 289 lg 1 alusel Eestis viibimise seaduslikkust. Kui tulevane üürnik on Euroopa Liidu, Šveitsi või Euroopa Majanduspiirkonna riigi kodanik, võib ta Eestis elada maksimaalselt kolm kuud ilma tähtajalist elamisõigust registreerimata. Juba pikemaajaliseks elamiseks on isik kohustatud oma elukoha registreerima. Selleks, et ta seda teha saaks, on üürnikul oluline saada kehtiv üürileping, kuid sobib ka eluruumi omaniku nõusolek. Kui üürnik on saanud oma elukoha registreeritud, tuleb järgmise sammuna taotleda endale isikutunnistus, mis tõendaks tema Eestis elamise õigust. Isikutunnistus tuleb vormistada endale ühe kuu jooksul pärast elukoha registreerimist.
Seotud lood
Tallinna kesklinnas asuv endine kohtuhoone aadressil Liivalaia tn 24 on jõudnud turule ning Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) on otsimas sellele uut omanikku.
Enimloetud
3
Üheksa korteriga 3-korruselise hoone projekteeris KAMP Arhitektid
Viimased uudised
Eile hommikuses intervjuus tuli juttu Estonia juurdeehituse mõjust Tallinna vanalinna väärtustele
Konverentsid
Hetkel kuum
See on juba poliitiline küsimus. Tagajärjed maksab kinni lõpptarbija
Arakas: Konkurentidele ütlen, et tehke järele või makske kinni
Arco Vara 2026. aasta esimese poolaasta müügitulu oli 4,32 miljonit eurot ning puhaskahjumiks kujunes 1,15 miljonit eurot.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele