Üürilepingu sõlmimine teisest riigist tulnud kodanikuga

Rahvaste segunemine on maailmas üha tavalisemaks muutunud ja nii on ka meie Eesti pinda puudutamas välismaalased, kes on tulnud siia õppima või töötama. Üldjuhul soovitakse oma koduriigist eemal olles eluaset uues kohas üürida, mitte osta. Mida tuleb jälgida, kui läheb üürilepingu sõlmimiseks välisriigi kodanikuga? Nõu annab Domus Kinnisvara nooremkonsultant Maarja-Liis Pruuli.
Üürilepingu sõlmimine teisest riigist tulnud kodanikuga
  • Foto: Pixabay
Välismaalaste seaduse alusel on üürileandja kohustatud kontrollima välisriigist tulnud isiku § 289 lg 1 alusel Eestis viibimise seaduslikkust. Kui tulevane üürnik on Euroopa Liidu, Šveitsi või Euroopa Majanduspiirkonna riigi kodanik, võib ta Eestis elada maksimaalselt kolm kuud ilma tähtajalist elamisõigust registreerimata. Juba pikemaajaliseks elamiseks on isik kohustatud oma elukoha registreerima. Selleks, et ta seda teha saaks, on üürnikul oluline saada kehtiv üürileping, kuid sobib ka eluruumi omaniku nõusolek. Kui üürnik on saanud oma elukoha registreeritud, tuleb järgmise sammuna taotleda endale isikutunnistus, mis tõendaks tema Eestis elamise õigust. Isikutunnistus tuleb vormistada endale ühe kuu jooksul pärast elukoha registreerimist.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 24.04.26, 10:40
Haruldane võimalus Mõigu tehnopargis: üürile antakse mitmeotstarbeline ärihoone
Tallinna külje all, kiiresti arenevas Mõigu tehnopargis on üürile anda terviklik ärihoone koos suure kõvakattega väliplatsiga, mis võimaldab koondada ettevõtte kõik põhifunktsioonid ühte asukohta. Kontorit, ladu ja tööruume koondav kahekordne hoone sobib ettevõttele, kes hindab efektiivsust, ruumikust ja paindlikkust.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele