Rahvaste segunemine on maailmas üha tavalisemaks muutunud ja nii on ka meie Eesti pinda puudutamas välismaalased, kes on tulnud siia õppima või töötama. Üldjuhul soovitakse oma koduriigist eemal olles eluaset uues kohas üürida, mitte osta. Mida tuleb jälgida, kui läheb üürilepingu sõlmimiseks välisriigi kodanikuga? Nõu annab Domus Kinnisvara nooremkonsultant Maarja-Liis Pruuli.
Välismaalaste seaduse alusel on üürileandja kohustatud kontrollima välisriigist tulnud isiku § 289 lg 1 alusel Eestis viibimise seaduslikkust. Kui tulevane üürnik on Euroopa Liidu, Šveitsi või Euroopa Majanduspiirkonna riigi kodanik, võib ta Eestis elada maksimaalselt kolm kuud ilma tähtajalist elamisõigust registreerimata. Juba pikemaajaliseks elamiseks on isik kohustatud oma elukoha registreerima. Selleks, et ta seda teha saaks, on üürnikul oluline saada kehtiv üürileping, kuid sobib ka eluruumi omaniku nõusolek. Kui üürnik on saanud oma elukoha registreeritud, tuleb järgmise sammuna taotleda endale isikutunnistus, mis tõendaks tema Eestis elamise õigust. Isikutunnistus tuleb vormistada endale ühe kuu jooksul pärast elukoha registreerimist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.