Hetkel Eestile strateegiliselt vajalike elektriliinide ehitamine on takerdunud, kuna kohalikud omavalitsused on asunud sundvalduse seadmise osas täiesti vastandlikele seisukohtadele. Mõni ei näe üldse selle järele vajadust ja teine venitab, seades ebamõistlikke tingimusi.

- Eesti Energia maateenuste valdkonnajuht Kristi Vaks tegeleb kasutusõiguste seadmisega igapäevaselt. Foto: Eesti Energia
Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus on rakendunud 2018. aasta algusest, aga iga omavalitsus tõlgendab seda siiani erinevalt. Vajalik on sundvalduse seadmine juhtumitel, kui ei saavutata kokkulepet selles osas, kuidas tagada kinnistutele juurdepääsuteed. Samuti juhtumitel, kui on vaja rajada mitmeid kinnisasju varustavaid kommunikatsioone, elektriliine, torustikke ja servituudilepinguid ei õnnestu sõlmida.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Pealinna ehitus ähvardab mõne aasta pärast sisuliselt seisma jääda ning oma rolli mängib selles linnapea Mihhail Kõlvart, kes tunneb menetluste vastu nii suurt huvi, et töötab detailplaneeringuid läbi ka isiklikult.
Sundvalduse seadmine on hea lapsuke, kelle nimi rikub tema saatust. Sundvaldusega seotud uuest seaduseregulatsioonist ja ohtudest räägib notar Priidu Pärna.
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.