Notariaalsete kinnisvaratehingute arv kahanes

Notarite Koja esimees Merle Saar-Johansoni sõnul kasvas notaritoimingute arv ülemöödunud aastal jõudsalt, kuid suurem pööre toimus 2022. aasta viimases kvartalis.

„Mullune langus aasta kohta oli veel mõõdukas: toimingute arv vähenes 6% ja notariaalsete kinnisvaratehingute arv 9%. Tänavu on tunda süveneva majanduslanguse mõjusid, sest nii jaanuaris kui ka veebruaris kinnitasid Eesti notarid kinnisvaratehinguid üle 20% vähem kui eelmise aasta samadel kuudel. Notaritoimingute arv kokku vähenes mõlemas kuus ligi 11% ning majanduse praegused väljavaated ei tõota olukorra kiiret paranemist,“ ütles Saar-Johanson.

Jätkub kaugtõestamiste võidukäik, sest eelmisel aastal kasvas videosilla teel tehtud ametitoimingute arv 46 285ni ehk 43%. Ühe notari kohta tegi see keskmiselt üle 500 kaugtõestamise.

„Tänu kaugtõestamisele on notaritoimingud nüüd klientidele mugavamad ja jätkame e-teenuste arendamist. See hõlmab muuhulgas kaug- ja hübriidtõestamise täiustamist, samuti abieluvararegistri ja pärimisregistri avalikke teenuseid. Lisaks loodame sel aastal alustada volikirjade registri arendamist, mille kaudu saab kontrollida notariaalsete volikirjade kehtivust,“ lisas Saar-Johanson.

Saar-Johanson märkis, et eelmise aasta positiivne uudis oli notarite hea tulemus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud Moneyvali hindamisel. „Notarid olid ühes finantssektoriga kõige teadlikumad sanktsioonide kohaldamise nõuetest,“ ütles ta.